(Tulving 2002 : 46 ) Implistiitne mälu sisaldab informatsiooni, mida inimene ei ole tahtlikult omandanud, või inimene ise ei ole teadlik, kus see informatsioon omandati. ( Tulving 2002 : 47 ) Joonis 2. ( Kiis 2013 ) 6 Puudutasime üldiselt kolme erinevat mälu liigitusalust. Üks neist jagas mälu lühi- ja pikaajaliseks mäluks; teine jagas mälu protseduuriliseks, semantiliseks ja episoodiliseks süsteemiks ja kolmas tegi vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on
moodusta lineaarset tervikut. JÄÄNUKMORF- morfeemina tunduv, ent morfoloogilisest süsteemist väljapoole jäänud element. 17. Muutmine, tavalisemad morfoloogilised muutekategooriad noomenitel ja verbidel (arv, definiitsus/indefiniitsus, käändevormid, aeg, aspekt, tegevuslaad, isik, kõneviis, verbi käändelised vormid, tegevusobjekti määratus/määramatus) On võimatu esitleda mingit üldkehtivad morfeemide liigitusalust või kategooriate jaotust, siiski võib märkida rea morfoloogilisi klasse, mida on võimalik tuvastada ja määratleda paljudes maailma keeltes. Säärased on nt peamised sõnaliigid, mida vahel nim primaarseiks grammatilisiks kategooriaiks. Sõnu võib muutmise seisukohast jagada kolme pearühma: sõnad, mis muutuvad arvus ka käändeis (noomenid ehk käändsõnad); sõnad, mis muutuvad ajas ja pöördes (verbid ehk pöörd-ehk tegusõnad)
kavatsusi, mida keeleliselt otse ei väljendata, vastuseks pole mitte ,,Ei" ega ,,Jah", vaid see, kas ma olen nõus raha loovutama või mitte. Küsimused on kavatsuslikud üksused, mis ei ole keelest sõltuvad, need isegi pruugi alati olla väljendatavad keele vahenditega, siis kui ma ei oska öelda, mida ma teada tahan. Küsimuste liigitamine märgise alusel on jätkuvalt filosoofilise diskussiooni objekt, kusjuures peamine probleem on see, et ei leita ühtset liigitusalust. Seetõttu võime rääkida pigem küsimuste tüübistamisest. Märgised määratlevad küsimuse tüübi. Mõnede autorite arvates on küsimuse vastuste formuleerimine osutunud kõige kergemaks kas- ja milline- küsimuste korral, kusjuures paljud küsimused on sageli neile kahele tüübile taandatavad, nt kes = milline isik, millal = milline ajahetk, kus = milline koht, miks = milline põhjus jne. Ent teiste autorite arvates ei ole nn wh-tüüpi küsimused alati taandatavad.
annaabi.ee 
