kunsti saab defineerida. Dickie teeb vahet liigitavatel (classificatory) ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Liigitavad definitsioonid püüavad näidata, mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Üks varasemaid kunsti liigitavaid definitsioone pärineb Platonilt, kelle järgi kunst on jäljendus. Hinnangulise kunstidefinitsiooni arvab Dickie leidvat Clive Bellilt, kes ütleb, et kunstiteos on artefakt, millel on tähenduslik kuju (significant form), aga ka Monroe Beardsley'lt, kelle järgi kunsti funktsiooniks on pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste
Statistiline näitaja iseloomustab uuritavat objekti või nähtust -- statistilist üksust kui liiki. Statistilisel üksusel on mitmesuguseid tunnuseid. Osa neist on mõõdetavad ehk arvulised (ettevõtte investeeringud ja tulud, leibkonna sissetulek), osa liigitavad ehk klassifitseerivad (ettevõtte tegevusala ja omaniku liik, leibkonna tüüp ja elukoht, isiku vanus ja sugu). Mõõdetavaid tunnuseid nimetatakse koguselisteks muutujateks, liigitavaid klassifitseerivateks. Klassifitseeriva muutuja võimalikud väärtused on määratud klassifikaatori või muu liigituse kategooriatega. Näiteks tegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoriga (EMTAK). Koguseline muutuja määrab statistilise näitaja sisu, klassifitseeriv muutuja näitab, millises lõikes koguseline muutuja esitatakse. Klassifitseeriv muutuja võib puududa. Statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1
PEREKONNASARNASUSE mudelil. Kunsti tunneme ära kogemuslikult, aga mitte seda defineerides. Tunneme kunsti ära kui kõrvutame seda juba kogetud kunsti elamustega ja leiame sarnasusi. Samas ei pea olema see väline ja silmnähtav sarnasus. Kunst uueneb pidevalt. Kunst ja esteetika võib olla defineeritud läbi INSTITUTSIONAALSUSE(George Dickie). Kunsti määrab ära tema taotlus olla kunst ja institutsionaalne kontekst. Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga
annaabi.ee 
