Juurdeehitus varjab vaate kõrvalkinnistul asuvas korterelamus. Korteriomanik K esitas linnavalitsusele taotluse juurdeehituse lammutamise ettekirjutuse tegemiseks. Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna peaspetsialist teatas, et ettekirjutust ei tehta, sest kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks
suhteid (vanem ja laps). Teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka ordinatsioonisuhteid (nt halduslepingud). Kuid esineb ka erandeid. Näiteks halduslepingud – poolte kokkulepe ja ei ole tegu ühepoolse kohustusliku reguleerimisega ja eraõiguses n eeskoste on sisuliselt alluvussuhe. 3. Subjektiteooria – ehk modifitseeritud subjektiteooria (ka liigitamisteooria) – põhineb õigusnormide juurde liigitatavate subjektidel. Avaliku õiguse hulka kuuluvad õigusnormid, mille subjektideks riik või muu avaliku võimu kandja e. kas need normid õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat. Eraõigus on igaühe jaoks kehtivad normid. Avalik õigus on riigi eriõigus ja eraõigus iga mehe õigus. Iga mehe õiguse subjektiks võib olla ka riik (modifitseeritud subjektiteooria)
alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12 ja laste vahel, eestkoste) ning vastupidi, teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka koordinatsioonisuhteid (haldusleping); 3) liigitamisteooria ehk modifitseeritud subjektiteooria ehk subjektiteooria, mis loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Avaliku õiguse sidumine normiadressaatidega, kelleks on avaliku võimu kandjad, on oluliseks kriteeriumiks era- ja avaliku õiguse eristamisel, kuna see on seotud era- ja avaliku õiguse funktsioonide erinevusega. Antud käsitluse kriitika põhineb argumendil, et subjektiteoorias endas
alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine (seadus, haldusakt), eraõigusele aga leping. Nimetatud teooria puuduseks loetakse seda, et ka eraõigus võib teatud juhtudel reguleerida subordinatsioonisuhteid (suhted vanemate 12 ja laste vahel, eestkoste) ning vastupidi, teatud juhtudel reguleerib avalik õigus ka koordinatsioonisuhteid (haldusleping); 3) liigitamisteooria ehk modifitseeritud subjektiteooria ehk subjektiteooria, mis loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Avaliku õiguse sidumine normiadressaatidega, kelleks on avaliku võimu kandjad, on oluliseks kriteeriumiks era- ja avaliku õiguse eristamisel, kuna see on seotud era- ja avaliku õiguse funktsioonide erinevusega. Antud käsitluse kriitika põhineb argumendil, et subjektiteoorias endas
annaabi.ee 
