näitlejat, konkreetset tegelast või üldist lugu, kui palju pöörasid tähele konkreetsetele meediumitele tähelepanu. Retseptsiooniteooria püüab etenduse vastuvõtuprotsessi üldistada. e) Teatrisemiootika teadus teatri märkidest ja märgisüsteemidest. Teadvustati, et teater vajab uurimist teatrina, omaette keelena, mitte kirjanduse illustratsioonina. Uurib teatrikeele eripära, mis seisneb lavateose üksikosadeks liigitamises, esemete semiotiseerumises teatrilaval (st teatrimärk on mingi märk), iga väljendusvahendi asendamises teise väljendusvahendiga teatris (st teatrimärk on mobiilne ja polüfunktsionaalne). f) Teatrifenomenoloogia kerkis esile 1980.90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde
Meelelisus ja mõistus töötavad niisiis tunnetusprotsessis koos. Nii nagu juba meelelisuse sees, apriorsed vormid muljeid korrastavad, nii vormib nüüd mõistus toorainet, mida meeled tervikuna võetult edastavad, veel enam, ta muudab need mõisteiks ja seob mõisted otsusteks. Seega ei tulene kord maailmas mitte temast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine, on esimene aste selle kogemuse liigitamises, mis lõpuks tekitab teaduse ja filosoofia. See viimane - mõistuse tegevuse siduv osa on teatavasti loogika objektiks, mille rajajaks oli Aristoteles. See üldine loogika ei olnud Aristotelese aegadest eriti muutunud. Ka Kant jätab põhiliselt selle kehtima. Aga see, mis Kantil südamel asub, ei ole mitte niivõrd üldise loogika küsimus: kuidas pean ma mõisteid siduma, selleks, et jõuda õigetele otsustele, järeldustele jne
kadrilaulud) või üksikisik (karjaselaulud, koduste tööde laulud, hällilaulud). Kuigi Eestis oli mäletataval ajal ülekaalus naiste laul, on ka meestel olnud rohkesti laulmisvõimalusi. Lääne-Eestist on teada mehi, kes tegutsesid pulmalaulikutena. Setus püsis meeste regilaulutraditsioon veel 20. sajandil. Laulda võidi liikudes. Väga vana nähtus on laulmine sõõris liikudes (Kihnus). Rohkesti oli tantsulise liikumisega laule Setus. 5.5. Liigitus Regilaulude liigitamises on uurijatel olnud erimeelsusi, sest arvestada tuleb mitmesuguseid tunnuseid. Liigituse jaoks on kõige olulisemad laulude otstarve ja teema, kuid need ei tarvitse omavahel kattuda (tööl lauldud laulus ei kõnelda alati tööst). Laulude otstarve võis aja jooksul muutuda või Eesti eri osades erineda. Viiside iseloomustamiseks on kõige otstarbekam jagada laulud temaatilis-funktsionaalseteks rühmadeks, st arvestada nii laulude sisu kui laulmise olukorda
annaabi.ee 
