Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja
Ordoviitsiumi maavarade hulka kuuluvad ka diktioneema argelliit ja fosforiit. Fosforiiti on kaevandatud Maardus, Kunda ja Tapa pärast toimu fosforiidisõda. Sillamäe piirkonnas on püütud diktioneema argelliidist ajada õlisid ja saada radioaktiivseid elemente. Ehituslubjakivist (eelkõige Lasnamäe lade) on tehtud Tallinn ja sellest saab killustikku ning aetakse lupja lubjapõletusahjudes. SILUR Kesk-Eestis, Hiiumaa lõunaosas ja Saaremaal. Karbonaatsed kivimid. Fosiilide liigirikkuselt tunduvalt vaesem, kui ordoviitsium, aga see eest on kivistised ilusamad. Põhja-ranniku paljandused on kõik silur (näiteks Mustjala pank). Silur jagatakse lademetesse. Silur paljandub palju ja on seetõttu suhteliselt hästi uuritud. Siluris on vähe maavarasid, v.a. killustik, lubjakivi ja dekoratiivlubjakivi (Kaarma). KA silur on kallutatud lõunasse. DEVON Valitsevad on liivakivid (aleuroliit) ja savid, paljanduvad lõuna.Eestis.On nii punast, kollas kui ka
korallsaared, kus paljandub fossiilsete organismide 1809. aastal ehitatud Vilsandi tuletorn ja kuulsaim skelettidest moodustunud dolomiit. Ehkki Vilsandit viltune Kiipsaare tuletorn Harilaiul. Suuremate talude on tema algusaegadel nimetatud linnuriigiks, jääb ta maadel säilinud pukktuulikud jutustavad sellest, et liigirikkuselt Matsalule alla: Vilsandi rahvuspargi alal siinse paiga üks loodusrikkusi on tuul. Vilsandlased on on märgatud 247 linnuliiki, neist pesitseb 114. läbi aegade olnud vaprad meresõitjad, kaupmehed ja laevaehitajad.
annaabi.ee 
