töörütm, kooliaasta rütm, koolipeod, klassiväline tegevus õppe- ja kasvatusprotsessi osana. 5. KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA TÖÖKORRALDUS KOOLIS Õpetajate kolleegium, töögrupid, kodu ja kooli vaheline koostöö, koostöö organiseerimine koolitöö eri valdkondade vahel. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooliselts, õpetajate kolleegium, kooli nõukogu ja kooliseltsi juhatus. Waldorfkooli kasvatuse eesmärgiks on ühelt poolt individuaalsete joonte ja teisalt inimese liigiomaduste teostamine muutuvates ühiskondlikes tingimustes. Koolikasvatuse eesmärke, vorme ja sisu analüüsides võetakse aluseks teatud arusaam inimesest ja informatsioon maailmas valitsevatest tingimustest. Waldorfpedagoogika inimesekäsitus annab kasvatustegevusele tervikliku lähtekoha ja ühtlustab eesmärgid ning praktilise tegevuse. Nii püsivad kasvatuse kriteeriumid suhteliselt sõltumatuna muutuvates ühiskondlikes oludes. Waldorf kooli
• Kivilihvimine • Puurimine: varreauguga kirved nn Ida-Euroopa neoliitikum: alguspunkt keraamika kasutusele-võtt (Eestis ca 4900 eKr) Viljakasvatuse algus Üleminek viljelusmajandusele hõlmas mitmeid etappe, millest kõik ei toonud kaasa viljakasvatusest elatumist. a) – seemnete külvamine, järjepidevat kasvatust ja teadlikku valikut ei kaasne; c) teadlik valik, mis toob kaasa põllumajanduslikult kasvatatavate liikide eristumise looduslikult kasvavatest; e) liigiomaduste muutused sõltuvalt looduslikest teguritest, valitud tunnuseid kandvate geenide muutustest jne; f) – “kodustatud” liikide seemnete liikumine teistesse asulatesse, mis jätab mulje kiirest põllumajandusesele üleminekust. Põhja-Euroopa peamised neoliitikumi kultuurid Eristatud kultuure arvukalt, mõned olulisemad ja laiemalt levinud: Paelkeraamika kultuur (ca 5500–4500 eKr) Lehterpeekrite kultuur (ca 4300–2800 eKr) Narva kultuur (ca 4900–4000 eKr) Kammkeraamika kultuur
Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik. Ontogenees inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud. Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid (sugurakud). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja
annaabi.ee 
