meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese kirjeldamisega samal viisil, nagu kirjeldatakse loomi ja taimi, aitas ta kaasa inimese päritolu väljaselgitamisele tulevikus. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Londonis asub tema nimeline Londoni Linne Ühing, mis annab välja ajakirja The Linnean. 1735 ilmus Hollandis tema teos ,,Systema Naturae". See teos pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Algselt oli esimesel trükil raamatus vaid 11 lehekülge. 1758 ilmus 10. trükk, milles oli kirjeldatud juba u 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Varasemad nimetused olid asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Tema poolt kirjeldatud liigid on tähistatud lühendiga L. 1741 aastal lõpetas ta Uppsala Ülikooli ja sai doktorikraadi meditsiinis. Ta pööras ümber Anders Celsiuse poolt kasutusele võetud termomeetri skaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_von_Linn %C3%A9) Aastast 1747 oli ta kuninga ihuarst. Ta oli ka Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president. Maailmakuulsuse pälvis Linne veel sellega , et täpsustas liigi mõistet
" Naabrimees ütleb: "Ma mõtlen." -- "Ja mille üle sa mõtled?" -- "Ma mõtlen selle üle, et üleeile see küülik suri mul maha ja eile hommikul ma matsin ta maha -- ja nüüd on ta surnust üles tõusnud, oma puuri tagasi tulnud ja siin uuesti maha surnud... kuidas on see võimalik!?" Tegelasteks võivad olla soo, ea, rahvuse, ameti, seisundi ja rikkuse vm. tunnuse järgi määratletud inimtüübid, tuntud ajaloolised tegelased, liiginimetustega määratletud loomad, kirjandusest ja folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide
annaabi.ee 
