objekte, nähtusi. Räägib, täiskasvanu abiga ● Järgib lihtsamaid mida esemetega tehakse. reegleid ning arvestab ● Mõistab ja kasutab neid tegevustes. lihtsamaid üld- ja ● Osaleb ühistegevuses liiginimetusi (nt loomad, ning teeb koostööd putukad, riided, söök); teiste lastega ● Loeb peast kuni 1-2 realist liisusalmi/luuletust. Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Sillaotsa kool (2020). Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud Õppekava. Külastatud
• Nelja-aastane laps suunab kõne abil teiste tegevust ja • Laps hakkab tegutsema eelnevalt püstitatud hakkab üha enam ka oma tegevust kõne abil kavandama. eesmärgi põhjal. • Jätkub kaheastmeliste üldistuste kujunemine, laps • Laps mõistab teiste tundeid, kui tema tähelepanu hakkab kasutama nii üld- kui ka liiginimetusi sellele juhtida. • Edasi areneb sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi: mahlane, jooneline. • Laps märkab ja nimetab detaile, näiteks näo osad:
.. Raamat õpetab abivalmidust, sõpruse tähtsust ja seda, et liigne limonaadi joomine on halb. 8. E. Niit ,,Triinu ja Taavi lood” Teema: Raamat räägib kaksikutest- Triinust ja Taavist. Nad hindavad väga oma vanemaid. Neil on ka väike vend Teet. Kogu raamat räägib nende perest ja igapäeva toimetustest, näiteks sellest kuidas Triinu ja Taavi poes kapsast katsuvad, Triinu unenäost ning kuidas pere mängis koos peitust. Lugu: Raamat õpetab erinevaid puu liiginimetusi (valge klaar, kuldrenett). Näitab, kuidas käib elu teistes peredes. Õpetab koos tegutsemist ja üksteisega arvestamist. Emotsioon: Ilmekalt. Tekst: Üsna lihtne, laused ei ole pikad ja sõnavara on arusaadav, kuid esineb sõnu, mida võib-olla laps ei tea, nagu nt: ligedad, säbruline jne. Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine): iga loo järel võiks midagi koos teha- näiteks pärast poes käimise
ühendamine (koerad+kassid+hiired= loomad). Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug). 5-aastased 5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2
annaabi.ee 
