Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele. 10. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme. Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid: kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele
ning äärmiselt muutlik. Üldiselt on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid hinnanguliselt elab seal 3- 15 isendit ja pesitsevaid isendeid ei ole registreeritud.(nrm.se) Kõige enam on habekakk levinud Rootsi Norrbottenis , Västerbottenis ja Jämtlandis, vähemal määral ka Ångermanlandis , Medelpadis , Hälsinglandis , Dalarnas ja Põhja Västmanlandis. (skanesdjurpark.se) Rootsis on habekaku liigikuse pealmiseks ohuks okas- ja segametsade halastamatu langetamine. Teiseks suureks ohuks on habekaku kui ka nende munade ebaseaduslik kauplemine. Nii nagu ka Eestis on surnuid habekakke kõige rohkem registreeritud liiklusõnnetustes.(nordensark.se) Habekakk on I kategooria looduskaitse all. (skanesdjurpark.se) Lisaks: Rootsis on looduskaitse all Sooräts. Liigid: Kõrvukräts, karvasjalg kakk, handkakk ei ole Rootsis looduskaitse all.(artfakta.se) Tulemused ja arutelu
See avastati 1938 aastal Madagaskari lähedalt. Nii kopskalad kui ka vihtuimsed kadusid peale Devonit, kuid jätsid olulise evolutsioonilise pärandi. Vihtuimsed kalad on kõigi tänapäevaste maismaaliste selgroogsete, kaasa arvatud inimeste eelkäijateks, nende kopsud olid meie omade eelkäijateks. Lõugsuusete kalade mitmekülgne areng ja ammoniitide ja eurüpteriidide laialdane levik avaldas suurt mõju teistele suhteliselt kaitsetutele veeloomadele. Need kiskjad põhjustasid trilobiitide liigikuse vähenemise Kesk- Paleosoikumis: Ordoviitsiumist on teada umbes 80 erinevat trilobiitide sugukonda, kuid Siluri ladestutest on leitud ainult 23 perekonda. Ilmselt ei pakkunud trilobiitide vähe lubjastunud välisskelett küllaldast kaitset kiskjate lõugade eest ja kindlasti "aitas kaasa" ka trilobiitide kohmakas liikumine. Teiseks kaitsetuks jahisaagiks olid kilpkalad, kes surid välja Devoni lõpul ja olid suhteliselt kergeks ohvriks lõugsuusetele kaladele. Loomad asustavad maismaa
annaabi.ee 
