juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
tööeaga ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks miinused: Suured eriinvesteeringud sõltumine ilmastikust ja veehulgast Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike Mõju looduskeskkonnale: Liigikus võib väheneda Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht Eestis: Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset
Ökoton on kahe järsult erineva koosluse või maastikuosise siirdevöönd, mis sisaldab sageli mõlema elemente, on seepärast keskkonna poolest erinev ning seega liigirikkam kui kumbki kõrvalala. Tekib nn servaefekt. Ökotonid on nt metsa-ja saluservad, põõsastiku-rohumaa piir, veekogude kaldaalad, vabaveealad roostikus. Kultuurmaastikus on ökotonid (hekk, metsariba) liikide konsentreerumiskohad, kompensatsioonialad (ka seente ja bakterite liigikus on ökotonidel suurem – lagundavad keskkonnajääke), geoökoloogilised barjäärid. 3. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. Elupaikade otsene hävitamine inimese poolt. Inimpopulatsioonid kasvavad kiiresti ning hõivavad / hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade raiumise või põletamisega. Metsad on hävimisohus ka mujal. Probleemiks ka see, et metsal ei lasta küpseda
annaabi.ee 
