kohastumus eluks veetaimede keskel. Levinud on haug kogu Põhja-Euroopas. Eestis elab sisevetes: pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes ning ka riimivees. Elutseb veetaimetihnikus on erakliku eluviisiga ning päeval tegutsev röövkala. Toitub peamiselt ahvenatest, kiiskadest, latikatest, viidikatest, suuremad haugid söövad isegi konni ja pardipoegi. Toidupuudusel võivad süüa isegi nõrgemaid liigikaaslaseid. Haug koeb kohe peale jää sulamist aprillis mais, madalas umbes 50 cm sügavuses vees. Mari kinnitub veetaimede põhjalähedastele osadele ning areng sõltub vee soojusest, 10 25 päeva pärast kooruvad vastsed. Maimud toituvad alguses selgrootutest, kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. Haug on meie sisevetes tähtsamaid püügikalu, ta ei ole looduskaitse all aga tema püüdmine on keelatud 1 märtsist kuni 15 maini.
Inimese jaoks tähendab see seda, et tema naturaalne ööpäevarütm on häiritud ja esinevad unehäired. Looduse seisukohalt lööb valgusreostus segi ökosüsteemi hapra tasakaalu ja võib seda muuta meile täiesti ettearvamatul moel. Looduse käekäiku segab ka mürareostus, mis on peamiselt tingitud linnade tihedast transpordist. Müraga kokkupuutuvate loomade navigatsioonivõime on häiritud ja lisaks ei pruugi nad kuulmiskahjustuste tõttu kuulda lähenevaid kiskjaid või liigikaaslaseid. Linnastumine on üks suuremaid keskkonnaprobleemide põhjuseid ning on oluline, et nendele leitaks ka mõistlikke lahendusi. Kuigi linnaelu näib inimestele ahvatlev, tuleb selle eest maksta ka kõrget hinda mis tuleb välja käia nii oma tervise, kui ka ümbritseva looduse arvelt.
..suguline... .......... valik. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi ...otstarbekas... ......... muutumises. Liigitekke peamiseks tüübiks on .......... ...erimaine... liigiteke. Vasta küsimustele! Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda mitte üksikisendid? ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. Milline osa on liigitekkes populatsioonide Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest geograafilisel isolatsioonil? erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et
kaugel asetsevad ninasõõrmed annavad vasarhaile võimaluse täpsemaks orienteerumiseks lõhnaallikate suhtes. Hiid-vasarhai võib kasvada 4,5...6 meetri pikkuseks. Ta on laialt levinud Vaikse, Atlandi ja India ookeani troopilistel aladel, kuid pole kusagil eriti arvukas. Hiid-vasarhai toitub põhjaselgrootutest (krabid, krevetid, limused), kaladest (heeringlased, makrellid) ja kalmaaridest. Suurte isendite magudest leitakse kõige sagedamini raisid ja haisid (sealhulgas liigikaaslaseid). Vasarhaid sigivad munastpoegimise või poegimise teel. Sõltuvalt liigist toob emane ilmale 6...9 või 30...40 järglast. Vastsündinud on 45....50 cm pikkused ja igati sarnased oma vanematega. Suured vasarhaid on vees viibivale inimesele väga ohtlikud, dokumenteeritud on mitmeid rünnakuid. Mõnel pool püütakse vasarhaisid liha, naha ja maksas sisalduva rasva pärast. Kokkuvõte Hailaadsete hulka kuulub väga palju mitmesuguseid kalu kokku umbes 250 liiki. Mõned tänapäeva
21. Loodusliku valiku peamiseks tagajärjeks on liikide muutus. 22. Sugupooltevahelisi erinevusi põhjustab suguline valik. 23. Kohanemine seisneb indiviidi fenotüübi otstarbekas muutumises. 24. Liigitekke peamiseks tüübiks on erimaine liigiteke. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Miks saavad kohastuda populatsioonid, aga mitte üksikisendid? Seepärast, et üksikisend ei saa paljuneda ning sedasi oma liiki aktiivsena hoida, seega vajab ta liigikaaslaseid, et saada järglasi. Populatsiooni kuuluvad nii isas- kui ka emasorganismid. 26. Milline osa on liigitekkes populatsioonide geograafilisel isolatsioonil? Kui isoleerida liigi kõik isendid üksteisest erinevatesse geograafilistesse punktidesse ning vahemaad on piisavalt suured selleks, et liigikaaslastel võimatu kohtuda, sureb liik välja, kuna paljunemiseks on vaja nii isas- kui ka emasorganismi, mis võimaldaks
annaabi.ee 
