nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. · Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. · Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn
ammonifikatsioon. Selle käigus surnud organismi valkudest eraldub ammoniaak. 19. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosofriitides, biosfääris geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastavad veeslahustuvad P-ühendid. Biomassi minerilisatsioon toimub mikrobiaalselt Liigfosfor tekitab eutrofeerumist. 20. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 21. Väävli anorgaanilised varud on peamiselt maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveloksiid (SO2), H2S. Nagu lämmastikulgi, on väävlil mitu oksüdatsiooniastet (valents 2 - 6).Kõige oksüdeeritum vorm on sulfaat (SO 42-), kõige redutseeritum sulfiid (S2-). Anaeroobsetes
Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid - insektitsiidid, sojagaasid jt eriti toksilised. Globaalne fosfori ringe. Liigfosfor on tavaliselt eutrofeerumise põhjuseks. Toitainete hulga suurenemine veekogus kutsub esile autotroofsete veeorganismide kiire vohamise (selleks piisab 30-40 mg fosforist ja 300-400 mg lämmastikust m3 vee kohta). Fütoplanktoni vohamisel (vee õitsemisel) halveneb vee kvaliteet (vesi haiseb, omandab halva maitse). Eriti halveneb olukord vegetatsiooniperioodi lõpul, mil vetikamass hakkab lagunema. Tekib nn. sekundaarne reostus ning hapnikusisaldus väheneb järsult.
annaabi.ee 
