Järvede kogupindala on aga ainult 14,3 km2. Järvenõo geomorfoloogiliste- ja järve morfoloogiliste iseärasuste alusel jaotuvad siinsed järved vähemalt kahte rühma: 1) ürgorgude ning 2) moreenküngaste ja mõhnade vaheliste nõgude järved. Esimesed on suuremad, pikliku kujuga ja sügavamad. Kui nende järvede hulka lugeda ka Otepää mattunud oru kohal paiknevad järved, millede morfoloogia on küll mõnevõrra teistsugune (arenguloolistest erijoontest tingitult on nad madalamad ja liigestatuma kaldajoonega), siis kuulub suuruselt kümne esimese järve hulgast kaheksa ürgorgude järvede rühma. Suure-mateks nende ja ühtlasi kogu kõrgustiku järvede hulgast ongi selle mattunud oru kohal paiknevad järved: Pühajärv (285,9 ha), Pangodi järv (115 ha), Nõuni järv (78,8 ha). Neile järgnevad Lõõdla (76,7 ha) ja Jõksi järv (64,9 ha). Pühajärv on Eesti järvede hulgas suuruselt kuueteistkümnes. Kõrgustiku kümne sügavama järve hulgas on ürgorgude järvi üheksa
Haanja valla looduskeskkond on atraktiivne ja vaheldusrikas. Erinevad maastikukomponendid ja looduslik mitmekesisus võimaldavad Haanja valda määratleda ühe Eestimaa kaunima ja huvitavama piirkonnana. Vallas asub Baltimaade kõrgeim tipp Suur Munamägi (318 m), mille põhjapoolses lähinaabruses asub kõrguselt teine tipp Vällamägi. Haanja kõrgusikul asuv Tuuljärv on Eesti kõige kõrgemal asuv järv, mille veetase on 257 m üle merepinna. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. 1.Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1 Haanja valla funktsionaalne struktuur Haanja vallas on 1173 elanikku. Vallas tegutseb üks akstsiaselts, 48 osaühingut, 85 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 41 mittetulundusühingut. Haanja valla keskusteks on Haanja küla, Ruusmäe küla ja Luutsniku küla. Haanja vallas domineerib traditsiooniline hajaasustus. Tiheasustusalad on määratud Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku külas
vee läbipaistvusega eutroofsete järvede esinemine. Haanja küla ümbruses asuvad Eesti kõrgeimad künkad - Suur-Munamägi (318 m) ja Vällamägi (304 m). Haanja maastikud on elukohaks paljudele erinevatele ja ka haruldastele liikidele. Ei ole raske märgata Haanjamaale iseloomuliku V-kujuga ürgorgu ehk tsori. Ürgorg on 200250 m pikkune ning järsultlangeva põhjaga. Kavadi järve peetakse Eesti kõige liigestatuma kaldajoonega järveks. Morfoloogiliselt erineva kuju ja suurusega küngaste rohke esinemine teeb Haanja kõrgustikust maastikuliselt väärtusliku territooriumi. Tähelepanuväärsetest maastikuelementidest asuvad looduspargis veel Hinni kanjon ja allikas, Ööbikuorg, Rõuge ürgorg, Kaudimäe salumets, Uue-Saaluse park ja mõisa varemed, Kütiorg, Tõiva oja org koos laialehise metsaga, Meegumägi ja Viitina järv. Lisaks loodusväärtustele asub siin
annaabi.ee 
