kolmpealihase venitus kontraktsioonieelne venitus. 31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning
püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste
Jukstakapillaarsed retseptorid ("J" esindab sõna juksta e. kõrval) asuvad alveoolide seintes kapillaaride lähedal, nad tunnevad ära interstitsiaalse vedeliku mahumuutuse - stimuleerib interstitsiaalne ödeem, põletik ja mõned põletikumediaatorid, vasaku südamepoole rikke nähud. J-retseptorite toimel laarünks sulgub - hingamispeetus, millele järgneb kiire pindmine hingamine. Propioretseptorid (kolmas mehanosensorite tüüp) on lihasekäävid, Golgi kõõluseorganid ja liigeseretseptorid. Lihaskäävid töötavad venitusretseptoritena ja osalevad spinaalsete omareflekside tekkes - tugevam sisse- või väljahingamislihaste kontraktsioon hingamistakistuse korral. Tõenäoline on ka aferentide minek respiratoorsetesse neuronitesse kesknärvisüsteemis. Kõõluseorganid mõõdavad kontraktsioonijõudu ja inhibeerivad inspiratsiooni. perifeersed kemoretseptorid, mis on tundlikud pH kasvule ja veregaasidele (PO2 langus, PCO2 kasv) - aktiivus
annaabi.ee 
