Selle näiteks on täiskasvanud inimese koljuluude vahelised õmblused ehk sutura (sideliidus). Kahe luu vahel võib olla ka kõhreosa, mis lubab vähest liikuvust (kõhrliidus). Häbemeliidus, sümfüüs kumbagi häbemeluu hüaliinkõhrega kaetud pindade ühendus. Tavaliselt üsna jäik, kuid muutub raseduse ajal märgatavalt lõdvemaks. Luudevaheline liikuv ühendus on liiges (articulatio). Liikumist võimaldavad kahte või enamat luud ühendavad liigesed. Liiges moodustub kõhrega kaetud liigesepindadest, liigest ümbritsevast tihedast sidekoelisest liigesekapslist ja selle sisse jäävast ruumist ehk liigeseõõnest. Viimane on täidetud liigesepindu "õlitava" ja neid toitainetega varustava liigesevedelikuga. Liigesepinnad sobivad omavahel kokku, võimaldades teha kindla ulatuse ja telgedega liigutusi. Liigeste piiratud liikumine on sihipärase arengu tulemus, mitte looduslik puudus. Tänu taolistele mehaanilistele piirangutele fikseeritakse inimese liigutused ilma lisaenergiat kasutamata
tervikliku ristluu 2. niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu Kõhrelised ühendused: 1. kõhrliidus (esimese roide ühendus rinnakuga, lülivahekettad) 2. sümfüüs (häbemeluude vahel olev liidus) 12. Liigese ehitus. (info õpikust) Liigese osad: liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesekõhrega kaetud liigesepindadest üks on tavaliselt kumer (liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk). Liigesekihn koosneb sisemisest liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja välimisest fibroosmembraanist. Liigesekihn ümbritseb tihedalt liigestuvate luude otsi ja tagab liigese hermeetilisuse. Liigeseõõs on luu otste ja liigesekihnu poolt piiratud ruum, mis sisaldab liigesevõiet. 13. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide esinemise kohta! (info õpikust)
membraan. Sideliiduste hulka kuuluvad ka õmblused e. sutuurid koljuluude vahel. Kõhrliidused on liidused, mille puhul luud on ühenduses kõhrkoe varal. Kõhrliiduste varal seonduvad näiteks lülisamba lülid. Sünoviaalliidused e. liigesed on niisugused liidused, millede puhul liigestuvate skeletiosade vahele jääb kitsas pilujas ruum. Liigestuvate luude liikuvus on seetõttu tavaliselt suur. Igas liigeses eristatakse liigesepindu, liigeseõõnt ja liigesekihnu. Liigesepindadest on üks tavaliselt kumer ja teine nõgus. Esimest nimetatakse liigesepeaks, teist liigeseauguks. Liigesepinnad on kaetud õhukese liigesekõhrega. Liigesekõhr tasandab liigesepindade konarusi ning oma elastsuse tõttu leevendab tõukeid ja põrutusi. Liigeseõõs on pilujas ruum liigesepindade vahel ja on täidetud veniv-kleepuva sünooviaga (liigesevedelik), mis määrib liigesekõhri. Liigesekihn on tihke sidekoest ümbris, mis suleb liigeseõõne hermeetiliselt ning toodab sünooviat.
annaabi.ee 
