funktsiooni. Sellest hoolimata on tähenduse ja vormi sõltumatus analoogiline hobuse juhtumiga. Seda nimetatakse sümboli esimeseks liigenduseks. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus. Esimesele liigenduseks lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. Valgusfoori tulede vormid (värvid) on jagamatud ja väljendavad oma sõnumit ilma teise liigenduseta. Ühe keele foneemisüsteemis on tavaliselt 20-37 foneemi. Eesti keeles 26 foneemi, millest on kokku pandud ligikaudu 100 000 tavalisemat sõna. Komplekssed sümbolid on üldiselt rohkem motiveeritud kui põhisümbolid. Nii ei ole aga alati (puder ja pada ei ole motiveeritud; pudrupada aga on, kuid pudrupea tähendus ei ole otsene, vaid kauge). Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks
Iga väli vastab ühele objekti "keel" vaatlemise aspektile
D. Keele struktuuriline mudel.
Ühe (meresignaalid, üks signaal iga situatsiooni jaoks) ja kaheklassilised süsteemid,
kus on leksikon (sõnade valik) ja süntaks (lause moodustamine).
Lause on sõna suhtes sümboliks.
Bühleri keelefunktsioonid:
(eeldatavalt Jakobsoni kolm esimest???)
Hjemlslev
Sisu substants see keeleline tähendus üldse ilma mingi liigenduseta
Sisu vorm nüüd alles tuleb konkreetne keel sisse. Igasugused jaotused, mis sed
tähendust hakivad gramm.kategooriad jne
Väljendusmõte võimalike foneemide kogu
Väljenduse substants see on kas hääl või kiri, heli järgnevus
Väljendusvorm häälikud v kirjutatud st foneemid v grafeemid. Jällegi on liigendet
väljenduse substants.
(vt ka allpool!!)
4 kihti (strata)
vorm/substants
sisu < Saussure'i tähistatav> /väljendus
funktsiooni. Sellest hoolimata on tähenduse ja vormi sõltumatus analoogiline hobuse juhtumiga. Seda nimetatakse sümboli esimeseks liigenduseks. Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus. Esimesele liigenduseks lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. Valgusfoori tulede vormid (värvid) on jagamatud ja väljendavad oma sõnumit ilma teise liigenduseta. Ühe keele foneemisüsteemis on tavaliselt 20-37 foneemi. Eesti keeles 26 foneemi, millest on kokku pandud ligikaudu 100 000 tavalisemat sõna. Komplekssed sümbolid on üldiselt rohkem motiveeritud kui põhisümbolid. Nii ei ole aga alati (puder ja pada ei ole motiveeritud; pudrupada aga on, kuid pudrupea tähendus ei ole otsene, vaid kauge). Sümbolid on liik märke. Ülejäänud kaks märkide põhiliiki, milles vormi ja
annaabi.ee 
