Kui post on jäigalt kinnitatud vundamendi külge, võib seal jaotusfaktorite väärtuseks võtta K21 = K22 = K2 = . Sel juhul 2 = 0. Kui post on kinnitatud vundamendile liigendiliselt, siis K21 = K22 = K2 = 0 ja 2 = 1. Ühekorruselise hoone posti ülemises otsas on alati K1 = 0. Sel juhul Kc 1 = (6.8a) K c + K11 + K12 Kui posti ülemine ots on liigendkinnitusega, siis ka K11 = K12 = 0 ja 1 = 1. Alt jäiga ja ülalt liigendkinnitusega posti puhul saavad valemid (1) ja (2) järgmise kuju: o siirdumatute sõlmedega raamidel Lcr µ= = 0,5 + 0,14 + 0,055 = 0,695 0,7 ; (6.6a) L o siirduvate sõlmedega raamidel Teras 1 53 Lcr 1 - 0,2 0,8
KC 1.25 M E = 0 N I KC = N EK ehk N = N I EK = 1630 1.25 = 1630N ; Priit Põdra, 2004 208 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS · põiktala kinnitus on samane liigendkinnitusega ning pikkuse redutseerimisteguri väärtus µ = 1; Terastala tõsteseade Lõige I NBC NHG E Tross Lõige II 1250
käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim. Piirsaledus. Piirsaledus on min elemendi saledus, millest alates tuleb II-järku sisejõudusid arvesse võtta. 1 lim = 20 A B C n Vildakpainde korral võib saleduskriteeriumi kontrollida eraldi kummaski suunas. Olenevalt
elementide puhul kontrollima järgmist tingimust: A fy Juhul kui, > 0 .5 NEd siis tuleb konstruktsiooni sisejõudude leidmisel võtta arvesse ka varda algkõverust, kasutades selleks fiktiivseid koormusi. Tingsaleduse leidmisel võetakse varda pikkuseks tema geomeetriline pikkus (s.o, nagu see oleks otstest liigendkinnitusega). ÜLDHÄLVED Üldhälveteks on tavaliselt varraskonstruktsiooni (raami) postide algkalded (postide kõrvalekalle vertikaalsihist). Raami üldhälvete suurus sõltub konstruktsiooni kõrgusest ja postide arvust. Kõrgema ehitise kaldenurk vertikaalist on tavaliselt väiksem kui madalamal hoonel. Samuti ei ole tõenäoline, et raami kõik postid on ühes suunas ja ühepalju kaldu. Selle arvestamiseks kasutatakse vastavaid vähendustegureid. Varraskonstruktsiooni (raami) üldhälve
l0 Eraldiseisva posti saledus , i kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 58 Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust oma- va mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Joonis 4.2 Eraldiseisvate elementide erinevate nõtkevormide ja vastavate nõtkepikkuste näited Joonisel 4.2 f ja g on esitatud vastavalt korrapärase raami seotud element ja mitteseotud element. Nende arvutuspikkuste leidmise kohta vt. Eurokoodeks 2 jaotis 5.8.3.2. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim.
annaabi.ee 
