· Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti.
takistatud. 16.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Kui tala on sisse müüritud, tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonidena jõud, mis on koordinaattelgede suunalised ja üks jõupaar M, mis mõjub tala ja seina lõikepunktis. 17.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? Sfäärilise liigendi korral tuleb märkida 3 jõudu, mis lähtuvad liigendist ja on koordinaattelgede suunalised. 2 18.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis tuleb märkida 2 jõudu koordinaattelgede suunas nii, et need oleks risti silindrilise liigendi pikiteljega. 19.Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom).
Rasketel mootorratastel «Uraal», «Dnepr» ja K-750 kan- takse jõud käigukastist vedavale rattale kardaanülekande ja hammasratas-peaülekande kaudu (joon. 85). Kardaanülekanne. Käigukast koos mootoriga on kinnitatud raamile liikumatult, vedav ratas aga vedrasta- tud õõtshargi kaudu. Seetõttu tuleb pöördemoment käigu- kastist kända peaülekandele muutuva nurga all. Seda või- maldab kardaanülekanne. Viimane koosneb kardaanvõllist 12 ja kahest kardaan- liigendist 11 ning -15. Käigukastipoolne, elastne liigend 11 võimaldab võllil kalduda väikese nurga piirides käigukasti veetava võlli suhtes. Ta leevendab ka järske tõukeid moo- tori pöörete järsul muutumisel ja võimaldab kardaanvõlli Jäik kardaanliigend 15 koosneb kahest hargist, ristmi- telgnihkumist, sest veoratta üles-alla õõtsumisel selle kau- kust ja nõellaagritest. Harke ühendab omavahel ristmik, gus käigukastist muutub