Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru
Käpad (7) on liigendühendatud korvi (21) külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega (15). Viimik (12) on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru
Käpad 19 on liigendühendatud korvi 6 külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega 7. Viimik 15 on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal 25 liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki 21. Siduripedaalile 25 vajutamisel lükkab lahutushark 21 viimiku 15 vasakule, vajutades sellega tugiseibile 17 mis asetseb lahutuskäppade 19 seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad 19 pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega 7 suruketta 5 tagasi, ületades vedrude 13 survejõu. Kui surveketas 5 liigub tagasi, siis veetav siduriketas 2 vabaneb ja sidur lahutub. Kirjeldatud sidur on püsiühendatud ühekettaline vedrusurumehhanismiga sidur. Neil juhtudel, kui ühekettalise siduri jõu ülekandemoment ei ole küllaldane, kasutatakse kahekettalisi sidureid. Püsiühendatud kahekettalisel, vedrusurumehhanismiga siduril (Joonis 20) on kaks
A C C r S 3 Sele 16.2. Aksiaalne väntmehhanism. r Aksiaalset väntmehhanismi iseloomustab suhe . Mida väiksem on see suhe, seda l väiksem on külgsurve liigendeis C ja D, seda suurem on kasutegur aga seda suuremad on ka gabariidid. Soovitav oleks 0,5 . Erinevatele seadmetele on optimaalne erinev, näiteks: - sisepõlemismootori väntmehhanismile 0,22...0,3 - saeraamidele 0,08...0,12 - ekstsentrikmehhanismidele 0,015...0,03 . Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur. Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt,
annaabi.ee 
