Alustati laulukoori ja pühapäevakooli tööga. Kogudusele loodi osakonnad Tarvastus ja Kõpus. Kui Jaan Tomm 1923.a. New-Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid (Tuhk) ja Salme Kauge. Peale Liigandi surma jäi koguduse juhtimine õdede hooleks. Koguduse tegevus Piiblitunnid Kristliku koguduse jaoks mängib Piibel üliolulist rolli. Piiblis sisalduva sõnumi ning õpetuse paremaks mõistmiseks ning sellega seonduvate küsimuste selgitamiseks ongi olemas Piiblitunnid. Koguduse piiblitund kujutab endast, nagu nimigi ütleb, kord nädalas
tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal. Samal aastal tegi ta Eesti Riiklikus Nukuteatris oma esimese lavastuse, tuues lavale Oskar Liigandi nukunäidendi “Pardike Tuttpütt”. Rein Agur on töötanud Nukuteatris lavastaja assistendina ja seejärel lavastajana ja teatri peanäitejuhina. Ta on loonud Nukuteatris üle 70 lavastuse. Etendus rääkis peategelasest Katist, keda mängis Katariina Ratasepp, ja tema elust. Kuidas Kati armus ühte poissi ning kui keeruline elu tal on. Etenduse lõpuks Kati jääb vägistamise ohvriks ning ta saab suguhaiguse. Etendus tervikuna meeldis mulle väga
2. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD Võimalusi, kuidas konflikte lahendada on erinevaid. Tähtsaima mõtte, mida konflikte lahendades meeles pidada annavad edasi Viroverre, Alas, Liigand märkides, et ükski konflikt ei lahene iseenesest ja iga lahendamata konflikt tekitab uusi konflikte. Samuti märgib seda ka Aleksander Kjerulf öeldes, et konfliktid on vältimatud ja nendega tuleb tegeleda. Alase, Viroverre ja Liigandi seisukohtade tugevuseks on, et antakse edasi lihtsas keeles ja mõistetavalt erinevad üldised tehnikad, kuidas konflikte lahendada. Tuuakse välja viis erinevat meetodid, kuidas erinevad lahendid toimivad ning mis on nende negatiivsed küljed. Vadi toetub konflikti lahendamise Hersey ja Blanchard mudelile, kus probleemi lahendamisel arvestatakse inimestevahelisi suhteid ja ülesannet. Antakse edasi üldised
· tutvuda McClellandi õpitud vajaduste teooriaga; · selgitada, milline on personaliuuringute tähtsus ja milliseid meetodeid kasutatakse; · uurida, milline seos on teooriatel tänapäeva personaliuuringutega. Referaat on esitatud kirjeldavas vormis ning uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud erinevaid internetiallikaid ja raamatuid. Peamisteks allikateks on Kulno Türgi raamat ,,Inimressursi juhtimine" ja Anu Virovere, Turh Alasi ning Jaana Liigandi teos ,,Organisatsioonikäitumine". Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses osas on juttu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatest Maslow', Herzbergi ja McClellandi käsitluste põhjal. Töö teine osa keskendub personaliuuringutele ja nende seosele eelpool nimetatud teooriatega. 3 1. TÖÖRAHULOLU JA MOTIVATSIOONITEOORIAD 1.1. Abraham Maslow' motivatsiooniteooria
annaabi.ee 
