Aastal 1936 deporteeriti Kesk-Aasiasse umbes 25 tuhat armeenlast, kes võitlesid kollektiviseerimise poliitika vastu. Stalinistlike puhastustööde käigus hukkus Armeenia kompartei esimene sekretär Agasi Handzyan, katoolikos Horen Muradbekyan, rida valitsuse ministreid, silmapaistvad armeenia kirjanikud ja poeedid (Yeghishe Charents, Axel Bakunts ja teised). Aastal 1936 likvideeriti Taga-Kaukaasia SRSF, aga selle koosseisu kuulunud Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzaan kuulutati iseseisvateks liiduvabariikideks NSVL kooseisus. Sõja lõppedes tegi Stalin katoolikosele ettepaneku pöörduda välismaal elavate armeenlaste poole kutsega pöörduda tagasi kodumaale Nõukogude Armeeniasse, võttes arvesse, et Armeenia diaspoor välismaal omab suuri vahendeid ja kõrgeltkvalifitseeritud spetsialiste. Ajaperioodil 1945 1948 pöördus kodumaale tagasi umbes 150 tuhat armeenlast, enamus Lähis-Ida riikidest. Selle tulemusena sattusid paljud neist repressioonide alla. Juulis 1949
Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. 6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati kohalike olude erinevust? * Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus. *Leedu aladega liideti Vilnius (1939) ja Klapeida piirkond (Leedu territoorium suurenes 16,7%) *okupeeritud Balti riigid kujundati NSVL liiduvabariikideks *kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast ül kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. *Massilised repressioonid- 26. märts 1949 küüditamine 7. Anna hinnang metsavendade tegevusele. Kas nad olid sundseisu seatud põgenikud, vabadusvõitlejad või terroristid? Põhjenda Metsavennad olid end nõukogude võimu eest varjanud ja/või selle vastu võidelnud inimesed.
territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%. Enamik neil aladel elanud poolakatest ja sakslastest asustati ümber Poolasse ja Saksamaale. Okupeeritud Balti riigid kujundati NSV Liidu provintsideks, mida nimetati liiduvabariikideks ja mille õigused olid veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel). Kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. Sõjajärgsetel aastatel olid Baltimaade komparteide eesotsas nn juu-nikommunistid ehk Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ning Antanas Snieckus Leedus. Hilja Lille mälestused On 1944
annaabi.ee 
