Liidusisene aktiivne suhtlus on oluline ka seetõttu, et teised liikmesmaad vajadusel toetavad Eestit. Euroopa Liidu abi ja toetuse näitena võib tuua juba tükk aega kestnud Kreeka olukorra. Euroopa Liit annab endast kõik, et hoida ja aidata majanduslikult raskes olukorras olevat liikmesriiki ning osutab talle toetusi ja ka teisejärgulist humanitaarabi. Järgmiseks Eestit mõjutavaks suurepäraseks ressursiks Euroopas võib pidada liidusisest vaba kaubandust ja kauplemist. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid moodustavad ühtse siseturu ning kauplemine käib vabakaubanduse põhimõtete järgi, kust on likvideeritud kõiksugu takistused kaupade, inimeste ja kapitali vahel. Kuna kaubandusmõttes on kõik kõigile võrdne, toob selline ühtne ja tasakaalukas kaubavahetus Euroopa Liidule, nii ka Eesti riigile, väga suurt tulu. Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa Liit on oma ühtsuse, innovaatilisuse ja helde
rünnakut ühe liitlase vastu relvastatud rünnakuna kõigi teiste liitlaste vastu. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad lepinguga liikmesriigid üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. Lepingus on sätestatud raamistik liikmesriikidevahelisteks konsultatsioonideks juhul, kui keegi tunneb end ohustatuna. Just see artikkel rõhutab liidusisest laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi ja selgitab, miks liit võtab uusi ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola ühinemist on NATO
juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad lepinguga liikmesriigid üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. Lepingus on sätestatud raamistik liikmesriikidevahelisteks konsultatsioonideks juhul, kui keegi tunneb end ohustatuna. Just see artikkel rõhutab liidusisest laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi ja selgitab, miks liit võtab uusi ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola
enesekaitsele, juhul kui nende vastu on toime pandud relvastatud rünnak. Lisaks kollektiivse enesekaitse põhimõtte sätestamisele kohustuvad lepinguga liikmesriigid üksikult ja ühiselt säilitama ja arendama oma kaitsevõimet, luues sellega aluse ühiskaitse planeerimisele. Lepingus on sätestatud raamistik liikmesriikidevahelisteks konsultatsioonideks juhul, kui keegi tunneb end ohustatuna. Just see artikkel rõhutab liidusisest laiaulatuslikku konsultatsiooniprotsessi ja selgitab, miks liit võtab uusi ülesandeid Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku tugevdamiseks. Uute liikmete vastuvõtt allianssi on kooskõlas lepingu artikliga 10, kus sätestatakse, et ühinemiskutse võidakse esitada Euroopa riikidele, kes jagavad lepingu põhimõtteid ja toetavad Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekut. Pärast Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola
annaabi.ee 
