majanduskrahhidest, kontrollida rahandussüsteemi ja muud eelarvepoliitikat. Jõudes Euroopa Liidu juurde, jõuame ühtlasi ka globaliseerumise halbade võimalike tulemiteni. Ei saa head ilma halvata, nagu ütleb vanasõna. Saades Euroopa Liidust teavet, peame olema ka ise avatud ja see tähendab välismaailma sekkumist Eesti asjadesse ja nende kujundamist nende taktikepi järgi. Euroopa Liidul on väga täpselt paika pandud reeglistik liiduriikidele. Üks palju päevakaja saanud uudis on Suurbritannia siseministri väljaütlemine, et nad tahavad kehtestada piirangu tööjõu vabale liikumisele, sest see on põhjustanud massilise migratsiooni Ühendkuningriikidesse. Selle nõudmise on põhjustanud asjaolu, et vähem arenenud riikide inimesed kasutavad ära Ühendkuningriikide sotsiaaltoetusi. Kuna toetused on piisavad äraelamiseks, siis paljud inimesed naudivad kergelt tulevat raha ja tegelikku
Nõukogude aja puhul oluline see, et kõiki pealekaebusi menetleti väga tõsiselt. Selle kaebamisel oli sageli väga reaalsed tulemused. 1950. a märtsipleenum - Eesti lähiajaloo murrangusündmus, juhtkond võeti maha, süüdistati kogu Eesti NSV juhtkonda Moskva poolt, kui Eestist poleks järjepidevalt laekunud kaebusi, siis Eesti süüasja ei oleks tekkinud. Moskva jaoks oli see oluline, et teistele liiduriikidele näidata, mis võib juhtida. Kui vaadata aruandeid, mis laekusid Lätist ja Leedust, siis siinne olukord oli rahulikum, puhastus oleks sisuliselt tulnud läbi viia Leedus. Anna Brandt oli solvunud, et tal pole kõrget positsiooni antud, põhi sisu see, et Karotamm ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Esimese kirja peale ei võetud asja käiku, mõne aja pärast hakati aga uurima ja saadeti Eestisse asja uurima. Brandt ei olnud nõus, et Käbin võimule
(keiser-kantsler-Reichsrat ja Reichstag). Saksa keisririik kuulutati pidulikult välja juba enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu, 1871. aasta algul Prantsusmaal Versailles' lossis. Saksamaa keisriks sai Wilhelm I, kes oli Preisimaa kuningas. Preisimaa moodustas üle 50% kogu maa territooriumist. Põhiseadus: Preisi hegemooniale alluv liitriik. Keskvõim kontrollib relvajõude, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Liiduriikidele alluvad haldus, kohtud ja kultuur. Olulisim riigiorgan on Liidunõukogu ja on olemas pärilik riigipea saksa keiser. Rahuleping Prantsusmaaga 1871. Kulturkampf katoliikliku kirikuga. Selle mõistega ('kultuurivõitlus') tähistatakse Saksamaal Otto von Bismarcki valitsetud Preisi Kuningriigi (hilisema Saksa Keisririigi) ja paavst Pius IX aegse katoliku kiriku vastuseis. Vastasseisu alguseks peetakse 1871