Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5
Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe rahvuslikkonservatiivse suuna ideeline juhte. Grensteinil ka konfliktid Jaan Tõnissoniga, liidrikoht põllumeeste seltside hulgas. Jõgeveltiga ajalehes konflikt. Karskusliit üldkultuuriline liikumine nagu kõikide seltside puhul, laiemas mõttes rahvaharimine ja meelelahutuse pakkumine. Reimanil meelepäraseimaks ajalugu. Huvitunud eestkätt haridusloost ja -tegelastest. Neist rohkesti kirjutanud nii ajalehtedes kui kogumikes. Villem Reiman ,,Eesti ajalugu" kolmel korral ilmunud. Enne seda eesti keeles teadmised Eesti ajaloost küllaltki napid ja katkendlikud.
täideti 250%-liselt jne. Larionov sai ka sotsialistliku töö kangelase kuldtähe, Hruštšov käis seal kohal jne. Selgus aga tõsiasi, et plaani täitmine oli saavutatud ka piimakarja tapmise abil ja kui see nüüd välja tuli, siis Larionovil ei jäänud muud üle kui kuul endale pähe lasta. Läänemaailm sai H üle naerda, tema maine NL ühiskonnaski langes jne. Hruštšovi kasuks tuleb tunnistada, et saavutati ka edu, munade tootmises ühe inimese kohta USA liidrikoht murti 60ndate alguseks. Sama lugu oli ka maisikampaaniaga 1955- 1962. Sunniviisiliselt erinevates piirkondades nõuti maisi kasvatamist arvestamata kohalikke olusid jne. Lõppkokkuvõttes on ka üks põhjus, miks 60ndate alguses põllumajandus uuesti upakile läks. Paljudes prk-des kohalikud juhid, kui Moskva suunis oli tulnud, hakkasid kohe raporteerima edusammudest- kui palju maisile pinda on antud jne. Oli selge, et teatud piirkondades ei olnud mõtet maisi kasvatamisega tegeleda
Džässi populaarsuse kiirest kasvust annab kõige selgemat tunnistust džässorkestrite tekkimine üsna väikestes kohtades: Tali Põllumeeste Seltsi jazzorkester, Uue-Kariste jazzorkester UK, Väimela Põllu- majanduskeskkooli I lennu jazz ja Karksi Laulu- ja Muusikaseltsi juures tegutsenud Karutsi jazz, Sammaste ja Pöide-Uuemõisa jazzorkestrid. Vaadates eeltoodule tagasi, äratab tähelepanu omapärane seaduspärasus – džässmuusika arengus Eestimaal on Tallinnal vaieldamatu liidrikoht, siin hakkas ta teistest varem arenema ning siin oli areng ka kõige kiirem ja dünaamilisem. Tähelepanuväärne on aga see, et Tallinn pärssis oma suuruse ja arengute võimsusega kogu sellelaadse tegevuse rohkem kui 100 kilomeetri raadiuses enda ümber, imedes käsna kombel endasse kõik džässihuvilised muusi- kud. Lähimad geograafilised punktid lõuna pool, kus džäss arenema hakkas, olid Viljandi ja Pärnu, rohkem kui 130 km kaugusel, mis selle aja transpordivõimalusi arvestades oli