Pikikiil lüüakse vasaraga võlli ja selle ühendava detaili vahele, nii saadakse eelpingestatud liide, mis väldib detailide telgliikumist. Kiilu sisse löömisega rikutakse detaili tsentreeritust võllil, mis tekitab viskumist, seepärast sobib pikikiilu kasutada ainult aeglase käigulistes ülekannetes. Hammas liide (nuutliide) Saadakse võllil asuvate hammaste ja detaili rummus olevate vastavate süviste ühendamisel. Hammasliiteid võib vaadelda palju liistuliste liidetena, mille liistud on kujundatud koos võlliga. Tööpindadeks on hammaste külgpinnad. Liikuvate hammasliidete puhul saab detail võllil vabalt liikuda. Hammasliidete eeliseks, liistliidetega võrreldes on ühendatavate detailide parem tsentreerimine, samuti ka suuremate pöördemomentide ülekandmise võimalus. Ühendus detailide väiksem hulk ja suur töökindlus. Puuduseks on suhteline keerukas valmistamine. Tift liide Ühendus elemendiks on tift
korruspostkarkass skeem (vt foto). Posti otstest ulatuvad välja ankurdus-poldid, mis riivtalade paigaldamisel läbivad tala montaaziava ja pealt kinnitatakse seibi ja mutriga. 29. Teraskarkassid, karkassielementide liited Teraskarkassi moodustavad samad elemendid, mis raudbetoonkarkassigi. Elementide valmistamiseks kasutatakse erinevaid terasprofiile (mõned näited kõrval esitatuna). Elementide ühendussõlmed võivad olla lahendatud nii polt- kui ka keevis-liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid terastala ühendamisest postiga: need võivad olla nii sarniir- (a) kui ka jäikühendused (b...d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest
te lõpulised sisekohakäänded. Muudel ei saa välise vaatluse järel tuvastada käänet. Sisseütlev kääne ligi kümnendikul sisekohakäände lõpp, viiendik võivad esineda ilma lõputa. Mõned nimed sellised, kus sisseütlev kääne tugevas astmes (III välde) või kus s-häälik tugevneb. Ajalooline klusiil, mis tuleb välja. Annavad aimust nime etümoloogiale. SUFIKSID, TOPOFORMANDID, NIMELÕPUD. Sufiksid nii nagu apellatiivides. la, -se, -stu. Üldkeelesõnades liidetena kasutusel. Eraldi sufiksilaadsed liited toporformandid nagu ste, -vere. Nimed pole sufiksid ajaloolised, vaid käändevormidest lühenenud. Nime lõpud üldisem termin siis kui me ei tea, millega tegemist on. Lõpp la. Sufiksite ja topoformantide vaba vaheldus nt Kiri/vere; Kiri/la. La-sufiks. Märgib kohta ja deminutiivsust, esineb nii apellatiivides kui ka kohanimedes. Vana kohanimeliide. Valdav osa geograafiliselt Põhja-Eesti ja saarte alal. Eesti keele ajaloos
annaabi.ee 
