juhtimiseks, ilmselge, et teadmised loovad olulise eelise konkurentsivõimes. (Ibid) Arusaamaga teadmiste olulisuse suurenemisest kaasnes mure, kuidas toime tulla üha suureneva teadmiste hulgaga ja üha keerukamate toodete ja protsessidega. Arvutitehnoloogia, mis aitas suuresti kaasa info hulga kasvule, sai ühtlasi ka üheks lahenduseks sellega toime tulekul. Doug Engelbart'i Augment, mida esitleti 1978. aastal, oli üks esimesi hüperteksti/rühmatöö rakendusi, mis suutis liidestuda teiste rakenduste ja süsteemidega. Ka Rob Acksyni ja Don McCrackeni Teadmisjuhtimise Süsteem (Knowledge Management System ehk KMS) avatud hajutatud hüpermeedia tööriist, oli üks märkimisväärne näide, mis ühtlasi oli ka world wide webi eellane. (Barclay jt 2000) 1980ndatel tegeleti teadmisjuhtimise süsteemide arendamisega, mis tuginesid tööle tehisintellekti ja ekspert süsteemidega. Üles kerkisid sellised kontseptsioonid nagu teadmiste
võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel). 3) Signaali genereerimine – kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja, et need oleks vastuvõtjale arusaadavad. 4) Sünkroniseerimine – saatja ja vastuvõtja ei saa näiteks samal ajal pakette saata, muidu tekib kokkupõrge ja andmevahetusest ei tule midagi välja. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis!
pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Võrguressursi optimaalne kasutamine - Võrguressurssi ei ole kunagi üleliia. Alati võib tahta rohkem ja kiiremini infot kätte saada. 2)Liidestamine - Erinevad võrgud läbi optiliste kaablite, läbi traadita võrkude jne. See tähendab, et kogu aeg on vaja liidestuda erinevate süsteemidega. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid standardeid, kokkuleppeid kuidas ühte tüüpi keskkonnast teise tüüpi keskkonda andmeid edasi kanda. 3)Signaali genereerimine Kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine Sünkroniseerida on vaja saatja ja vastuvõtja tööd. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis.