Kaheksa aastaselt kirjutas Mozart juba sümfooniaid ja oopereid. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Iseloomult oli Mozart väga järeleandmatu ning kohati isegi pirtsakas.Ta suhtus oma kolleegidesse väga põlgavalt ja üleolevalt. Kohati iseloomustas ta neid, kui liiderlikke moosekante.Samuti häiris teda see, kui ta pidi istuma koos endast madalamast seisusest inimestega.Sellised teravad sõnavõtud ja kaeblemised viisid nii mõnigi kord oma ametist loobumiseni, mis omakorda halvendas majanduslikku seisu.Tal oli raske leida teenimisvõimalusi, kuna tööd, mis temalt olid tellitud, jäid lõtetamata ning saadud tulu mängis helilooja enamasti maha. Viimastel eluaastatel oli Mozart sunnitud raha küsima juba sõpradelt.Kui ta suri 1791.aastal,
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid.
varjata. Neil ei tule mõtetki, et siin midagi viisakuse vastast on… Kiimalus on eestlaste keskel valitsev ebavoorus. Nad orjavad teda väga ja vast enam tooremal kujul kui ükski teine Euroopa rahvas…. Ja siis ime on, et sarnased asjad tihti ette tulevad, kui tüdrukud, poisid ilma vahita ühes toas, heinaküünis, tihti nendesamade õlgede peal nagu paradiisis lamavad…” Tuli ette ka päris liiderlikke naisterahvaid, kelle seltsi poisid salaja otsisid. Ka maksulist prostitutsiooni tunti olemas, kuigi ainult varjatult. Ta pesitses mõisate ümbruses. Kui rahvalaul müüdavast armust kõneleb siis on see enamasti ikka kuidagi mõisaga ühenduses. J. Chr. Petri jutustuse järgi: „Armuline härra ei häbene sugugi kena talutüdrukut oma voodiseltsiliseks võtta ja tihti ähvardusega ja karistusega sundida, kui tüdruk vabatahtlikult nõus ei ole
inimestele, kangelastele kui ka jumalatele). Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima
annaabi.ee 
