Joonis 4. Tundes, et elu vintsutab tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu: püüate hädaohust väljapääsu leida või poete illusioonide varju? (%, n=62) 12 3.5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? Küsimusele ,,Keda mõistaksite kõige enam hukka?"vastasid enamus neptuunlasi, et mõistavad kõige enam hukka mõrtsukaid ja valetajaid. Mõrtsukaid mõistab hukka koguni 69,4% vastanutest ja valetajaid 40,3%. Meesneptuunlastest vastajad ei mõista hukka liiderdajaid ja pühakuid. Kõiki võrdselt mõistaks hukka ligikaudu 13% vastanutest, nendest 7 naist ja 1 mees. Kedagi ei mõistaks hukka 3 naist ja 2 meest, ehk ligikaudu 8% vastanutest (Joonis5). Joonis 5. Keda mõistaksite kõige enam hukka? (%, n=62) 3.6. Kuidas eelistate küsimustele vastata? Küsimusele ,,Kuidas eelistate küsimustele vastata" eelistab enamik vastanutest küsimusi, millele saab vastata lühivariandis (ei/jah). Vaid ligikaudu 21,3% naistest ja ligikaudu 13%
vastandina Kreeka teatrile.Ka pole Rooma teater nii filosoofiline tõe otsimine nagu seda on Kreeka teater. Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Kreeka komöödia levid Itaaliasse, kus toimusid tema vormis mõned sisulised muutused ja inspireerisid Rooma kaht peamist näitekirjanikku Plautust ja Terentiust. Nad ammutasid sealt mitmeid tegelasi, nagu nt agresiivseid ja vihaseid vanamehi, noori jõukaid liiderdajaid ning orjasid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teater ei olnud Roomalstele siiski nõnda filosoofiline tõe otsimine kui ta oli seda Kreeklastele. Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Näitemängud primaarne osa oli rahva naerutamiseks kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ning teatraalsem
a eKr Julius Caesar ning Rooma Vabariigist sa Impeerium. ÜHTESULAVUS JA ERIPÄRAD KREEKA TEATRIGA Ka pole Rooma teater nii filosoofiline tõe otsimine nagu seda on Kreeka teater. Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Kreeka komöödia levid Itaaliasse, kus toimusid tema vormis mõned sisulised muutused ja inspireerisid Rooma kaht peamist näitekirjanikku Plautust ja Terentiust. Nad ammutasid sealt mitmeid tegelasi, nagu nt agresiivseid ja vihaseid vanamehi, noori jõukaid liiderdajaid ning orjasid. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teater ei olnud Roomalstele siiski nõnda filosoofiline tõe otsimine kui ta oli seda Kreeklastele. Esmasel kohal on siiski ratsionaalne meelelahutus. Näitemängud primaarne osa oli rahva naerutamiseks kus etendati rohkem kõlbelisust ja sellega kaasnevaid problemaatilisi vaateid. Rooma teatri sisuline ülesehitus oli võrreldes Kreekaga kindlasti vabam ning teatraalsem
annaabi.ee 
