universaale või universaalseid tendentse. Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. Samas kohas esinevad morfeemid kuuluvad samasse positsiooniklassi, nt käände või arvu klassi. On tavaline, et ühe positsiooniklassi liikmed on süstemaatilistes suhetes kindlate süntaktiliste ja semantiliste omadustega. Käänded väljendavad fundamentaalseid süntaktilisi suhteid, liidepartiklid väljendavad pragmaatilisi suhteid. Alati leidub üleminekunähtusi. Positsiooniklasse on kergem määrata aglutinatiivse sõnastruktuuriga keeltes. Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu.
algustähega. Chaplin > chaplinlik Stockholm > stockholmlane 10 Erandid: kui kirjapilt ja hääldus erinevad (Bordeaux > bordeaux'lane); ei taheta kasutada eesti konsonantühendi kirjutamise reeglit (Faehlmann > faehlmann'lik) Mitmest sõnast tehtud tuletised: kirjutatakse kokku või sidekriipsuga (jack-londonlik, brigitte-bardot'lik) Muganenud võõrnimetuletised (Darwin > darvinism) LIIDEPARTIKLID -KI JA -GI Helitute häälikute järel kirjutatakse liidepartikkel -ki. Helitud häälikud: g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. haabki, mahlgi i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. Erandiks on lühike sisseütlev (majja). va-ja, vai-a sa-jad, sai-ad h Pika täishääliku järel olev h kirjutatakse ühe tähega: psüühika, stiihia Pikk h sõna lõpus kirjutatakse kahe tähega: epohh, almanahh
instruktiivi vormid paljapäi, üksipäini. Ka paraku, õnneks. NB! Sünkrooniliselt ei analüüsita! 8) Kliitik võrreldes grammatiliste ja leksikaalsete morfeemidega liituvad kliitikud tüvedele vabamalt. Need ei ole enamasti seotud mitte niivõrd tüve, kuivõrd konkreetse muutevormi või fraasiga ega saa esineda lauserõhulises positsioonis. Neil on pigem pragmaatiline funktsioon. Tüüpiliseks näiteks on eesti keeles liidepartiklid -ki/-gi, samuti küsipartikli jäänuk -s (on's); rõhupartikli -pa > -p klitiseerumine kõnekeeles seep' see on, sestap; vä. 9) Allomorf on ühe ja sama tähendusega morfeemi variant, sest morfeemid võivad varieeruda, nt lihtmineviku allomorfid: luge/si/n, luge/s, laul/is, tul/i. Sama morfeemi allomorfide vahel kehtib komplementaarse distributsiooni suhe, s.t nad on täiendusseoses, olles samas sõnavormis üksteisega asendamatud, kuid grammatiliselt tähenduselt identsed
annaabi.ee 
