Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosile eelnevas interfaasis toimub DNA kahekordistumine, rakuorganellide arvu suurenemine, makroergiliste ühendite süntees ja tsentrioolide kahestumine. Esimese jagunemise profaasis toimub tuumamembraanide jagunemine, tuumakeste kadumine, kromosoomide kokku keerdumine, ristsiire (homoloogiliste kromosoomide paarikaupa liibumine ja võrdse pikkusega osade vahetamine, kaasneb geenivahetus; suurendab pärilikku muutlikust) ning tsentrioolide paaride eraldumine ja nende vahele kääviniitide moodustumine. Kromosoommutatsioonid on ristsiirdes esinevate vigadega (vahetatavate kromosoomilõikude pikkused on erinevad) kaasnevad kromosoomide struktuurimuutused. Metafaasis liiguvad homoloogilised kromosoomid ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13. Ristsiire - tuumakesed kaovad, toimub kromosoomide liibumine, geenivahetus, kääviniidistik moodustub, tuum ja tuumakesed lõhustuvad, lõpptulemusena tuleb ühest diploidsest rakust neli haploidset geneetiliselt erinevat rakku. 14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos -
Anafaas- kromatiidide lahknemine. Telofaas- kääviniidid kaoad, moodustuvad kaks tütarrakku. Mitoos on vaja sest tagada organismi kasvamine ja areng, rakkude aendamine vigastuse parandamine. Meioos- et kromosoomide arv viljastumisel ei 2x peab nende arv sugurakkudes 2x vähenema. Rakk jaguneb nii et kromosoomide arv tütarrakkudes 2x vähäeneb. 2 jagunemist. 1 jag- profaas- homoloogiliste kromosoomide liibumine ja vahetatakse võrdse pikkusega osad, geenivahetus et oleks pärilik muutlikus. Metafaas- kääviniidid. Anagaas- niidid lühenevad, telefaas- kaks tütarrakku. 2 jag- interfaas profaas metafaas anafaas. Meioosi tulemusel ühet rakust neli haploidset tütarrakku c) Inimese sugurakkude areng. Sperm- seemenraku areng algab spermatogoonist suguküpsuse saabudes mitoosi teel. Igast spermatogoonist 3 spermi
kohalt kumab iduketas läbi (area pellucida), äärtes on liibunud rakuvälisele rebule (area opaca); osa rakke laskub subgerminaalsesse õõnsusesse, tekib primaarne hüpoblast; pealmine/välimine iduketta osa - epiblast 4) lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine – rakkude tihendalt kokku liibumine peale 8- raku staadiumit Moorula - varajane embrüo, millel on totipotentsed rakud (16-64 rakku) Blastotsüst - lõigustumise lõppresultaat, mis koosneb ekstraembrüonaalsest trofektodermist ja ICM-ist kujunenud primitiivsest endodermist ja embrüonaalsest epiblastist Blastotsööl - embrüo sisemusse tekkiv veega täidetud paun, mis moodustub blastotsüsti keskele asümmeetriliselt (lahutab animaalse
sugulaste olemasolu kodus, sh. toetav või vaheletükkiv ema. 128 Tänapäeval ei peeta last enam passiivseks vastuvõtjaks, ollakse hoopis kindlad, et ta mõjutab inimesi, kes hoolitsevad ta eest. Igat lapsepoolset tegevust, mis viib täiskasvanu vastutoimeni, võib nimetada kiindumuslikuks käitumiseks, sh rinna imemine, nutmine, naeratamine, liibumine (vanema vastu), läkastamine, luksumine, keha liigutamine, hingamisrütmi muutmine, aevastamine, röhitsemine ja hooldajale silma vaatamine. Juba kaheksanädalaselt ilmutab imik niisugust käitumist rohkem ema kui kellegi teise vastu. Tema "lähenemiskatse" on edukas, kui ema reageerib südamlikult, väljendades rõõmu ja olles imikuga tihedalt kehalises kontaktis
annaabi.ee 
