8.Klapipaisumispilu on vähenenud 9.Nukkvõlli laagrid ja kaelad kulunud 10.Nukkvõllu nukid kulunud 11.Keermesliited,tikkpoldid, keermsetatud avad on defektsed 1.1 Plokikaane kaarduvust( joonis 16) mõõdetakse lekaaljoonlauaga ja kaarduvus ulatus määratakse lehtkaliibriga. Kui ta on rohkem kui 0,1mm, siis võib plokikaane tasandamiseks kasutada rihtplaati, millel on paigutatud lihvpaber.Kui on 0,2mm või üle , siis plokikaan töödeltakse spetsiaalses lihvpingis(freespingis).Kuna sellega kaasneb põlemiskambri vähenemine. Peab teadma lubatud sügavust. 2.2 Plokikaanes esinevad praod on raskesti tuvastatavad silmaga. Pragusi leitakse plokikaane survestamisel spetsiaalsel stendil. Tavaliselt alumiiniumist plokikane keevitamine tulemust ei anna, aga võib ka aidata ka. Murdunud tikkpoldid asendatakse uutega.Ülekeeratud keerme avad remonditakse järgmisse mõõtu. Murdunud tikkpoldid püütakse väljakeerata, kus
S 0 - keti etteandenukkide vahekaugus, m K m = 0,8-0,83 31 Lõikamise liinide arvu arvutan valemiga : Q1 n = p W A = = 0,24 tk. l p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 3.4.2. Vineeri lihvimine. Formaati saetud vineer lihvitakse nõutud pinnakaredusele kahepoolsetel laialindiga kalibreerimis-lihvpingis, mille tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Näitajad BSM4/190 Töötlemise laius, mm 1900 Töötlemise paksus, mm 3 200 Lihvlintide arv, tk 4 Lihvlindi pikkus, m 3,81
S 0 - keti etteandenukkide vahekaugus, m K m = 0,8-0,83 31 Lõikamise liinide arvu arvutan valemiga : Q1 n = p W A = = 0,24 tk. l p – tööpäevade arv aastas W – vahetuste arv tööpäevas 3.4.2. Vineeri lihvimine. Formaati saetud vineer lihvitakse nõutud pinnakaredusele kahepoolsetel laialindiga kalibreerimis-lihvpingis, mille tehnilised andmed on toodud alljärgnevas tabelis. Näitajad BSM4/190 Töötlemise laius, mm 1900 Töötlemise paksus, mm 3 – 200 Lihvlintide arv, tk 4 Lihvlindi pikkus, m 3,81