Lihvimisseadmed Järva-Jaani Gümnaasium 9. klass Siim Sander 2017 Lihvimismasinad Lihvmasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks. Lihvmasinaid toodetakse erinevate suuruste ja kujuga. Lihvmasinaid kasutatakse puidu, sünteetiliste materjalide, metalli, pahtli ja lakitud või värvitud pindade lihvimiseks. Lihvimisseadmete juures on väga oluline tolmueraldussüsteem. See on vajalik selleks et lihvides tekkiv tolm ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja töötaja tervist. Tolmueemaldamissüsteeme on kahte liiki: 1. Aktiivse äratõmbega süsteemid- tolmuimeja, laastimur ja tsentraalne tolmueemaldamissüsteem, kuhu tööriist ühendatakse paindvooliku abil. 2
eellprogrammeeritavad; mootorite juhtimine sagedusmuunduritega; energia- säästureiim; Smart Cure kiirkuivatussüsteem alarõhuandur; maks temperatuuri kaheastmeline termostaat; tuletõkke klapid; suruõhu ohutuslülitusklapp kõigile ustele; uksed paanikaavamisega . Autode ja muude sõidukite värvimiseks. Ettevalmistus töökoht värvide segamiseks ja auto vana värvi eemaldamiseks samuti ka pesemiseks. Lihvmasinad ja tolmueemaldussüsteemid Lihvmasinaid on erineva suuruse ja erineva tööpõhimüttega. Osad on õhuga töötavad ja teised on elektriga töötavad. Maalri töös kasutatakse suurem osa ajast suruõhuga töötavaid lihvmasinaid. Tolmueemaldussüsteeme on erinevaid. Valik on lai tuleb ainult vaadata millist täpselt sinu töökotta tarvis on. Värvipüstolite pesuseadmed Värvipüstolid ja suruõhufiltrid Filtreerimine Keskmiselt imeb kompressor iga välisõhu kuupmeetriga sisse kuni 190 miljon mustuse
kettaga nii, et aluspind jääks sile. Lihvimine. Lihvimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja tööriistu. Suuremad ja tasasemad pinnad saab lihvida masinaga, väiksemad ja keerulisemad pinnad aga käsitsi. Eriti suured, tasapinnalised detailid vajavad tavaliselt eelnevat sirgestamist, kasutades pikka lihvimishöövlit, mis väldib siledal pinnal lainete ja ebatasasuste tekkimist. Viimistluslihvimisel kasutatakse enamasti eri tüüpi ekstsentrik-lihvmasinaid. Järgnevalt lihvi ekstsentriklihvijaga ja liivapaberiga P 120 – P 180 kogu kahjustatud ala üle. Puhasta pind silikoonieemaldajaga tolmust. Krundi pind reaktiivkrundiga. Seda ei lihvita. Järgmiseks krundi pind aluskrundiga. Karesta krunt „karukeelega“ ja puhasta tolmust. Sega pahtel ja pahtelda. Lihvi pahtel, kasutades õige suurusega lihvimisklotsi ja lihvpaberit P 120. Kanna peale kontrolltahm ja lihvi liivapaberiga
Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks: paranduspahtliga pahteldamine aluspahtliga pahteldamine kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220. Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada
Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla. Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt, sellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või paigamasinaga paigata ning oksa aukude puhul kas pahteldada või korkida. Enamik meistreid kasutab töö algtappides põhiliselt lihvmasinaid, kuid tõenäoliselt pead ikkagi mingis staadiumis käsitsi lihvima, eriti juhul kui on tegemist profiilsete pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega. Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu, sest muidu jäävad kriimustused näha. Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused.
12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena saadaval, kuid kui on vaja neid kuivsegust valmistada, kasut nende segamiseks elektrilise käsitrelli padrunisse kinnitatavat labadega varustatud mikser-tüüpi segisti võlli, millega võib segu valmis segada tavalises veeämbris. Pahtlisegude peale kandmist suurtele krohvitud pindadele kergendavad vannidega varustatud pahtlirullid. Kuivanud pahtli lihvimiseks kasut tasa- lihvmasinaid. Värvimine – krunt- ja põhivärvide pealekandmiseks kasut seadmed sõltuvad värvi tüübist. Vesiemulsioon värvide peale kandmiseks kasut värvipritse, milles värv antakse surve all pihustisse, kust see paiskub pihustatud lehvikuna kaetavale pinnale. Kiirelt kuivavate emailvärvide korral kasut suruõhuga töötavaid värvipüstoleid mis võivad olla paagist värviga toidetavad või püstoli küljes asuvast anumast toidetavad. Kaasaegsed püstolid on väga täpselt
annaabi.ee 
