MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39. Pikendusjuhe, parabaan 40. Kipsiriiv 41. Käepide (väike, keskmine, suur) 42. Relakas 43. Kraabits 44. Kalkulaator, märkmik, pastakas 45. Projektor 46. Tööriistakohver
22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27. Plaatmaterjali transpordikäru-laud 28. Kelguga plaadilõikur el. 29. Valgustus komplekt. 30. Ehitustoed 31. Betoonikäru 32. Alumiinium rihtlatt ( trapets) 33. Raketise õliprits 34. Piikvasar 35. Kaablisild 36. Mobiilne telling 37. Liigendredel 38. Treppredel 39. Virnastaja ( kahvelkäru) 40. Ketaslõikur 41. Ketaslõikur 42. Kuumaõhupuhur ( käsiföön) 43. Taldlihvija 44. Ekstsentrik lihvmasin 45. Tikksaag 46. Kruvipüss ( lint, aku) 47. Vispeltrell 1 tk 47.1.1. topeltvispliga ( duo mikser) 48. Vispeltrell 49. Soonefrees 50. Höövel 51. Alakeskus 16A 1 52. Jäätmekonteiner 53. Plaatmaterjali lõikur ( pull handel) 54. Plaatmaterjali kaarelõikur 55. Plaatmaterjali lõikur ( pull handel) 56. Plaatmaterjali lõikur (push handel) 57. tööriista kast mõõtudega ~900x700x700. 58. akutrellide komplekt 59. akumutrikeeraja 60. Ketassaag 61
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka
1. Mooduli eesmärk Mooduli õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritöös vajaminevate maalritööriistade ja seadmete kohta. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. ISIKUKAITSEVAHENDID. Riietus. Kindad. Kaitsemaskid. 3.2. MATERJALIDE PEALEKANDMISVAHENDID. Pahtlilabidad. Krundipüstolid. Värvipüstolid. Lakipüstolid. Kivikaitsepüstolid. Hermeetikute püstolid. Pintslid. 3.3. LIHVIMISVAHENDID. Käsiklotsid. Lihvimishöövlid. Ekstsentriline lihvmasin. Nurgalihvmasin. Vibratsioonlihvmasin. Lihvmasin korrosiooni eemaldamiseks. 3.4. PUURIMISSEADMED. 3.4. LÕIKERIISTAD. Paberi-, sablooni ja puhastusnoad. 3.5. SURUÕHUSEADMED. Suruõhu püstolid. Suruõhu kuivatusseadmed. Kompressorid. Vee- ja õlieemaldid. 3.6. KUIVATUSSEADMED. Kuivatamisele esitatavad nõuded. Kuumaõhu puhurid. UV- ja IR kiirgurid. 3.7. MUSTUSE- JA TOLMUIMURID. 3.8. LAHUSTI DESTILLEERIMISSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3.9. PÜSTOLITE PESUSEADMED. Hooldus ja kasutus. 3
keevitustöökohaks ja seal peaksid olema sellised seadmed, mis tagaksid häireteta töö: 1. hapniku- ja. atsetüleeniballoon koos reduktoritega; 2. kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või lõikepõletisse; 3. keevitustraat (vardad) keevitamiseks või pealesulatamiseks; 4. lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terashari, sepatangid, lihvmasin jne.; 5. räbustid, kui nad on metallide keevitamisel ja jootmisel vajalikud; 6. keevituslaud ja koosterakised. Keevisliidete liigid ja õmblused. Keevituseks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Detailide vastastikusest asendist eristatakse põkk-, nurk-, vastak-, katte- ja otsliiteid. Gaaskeevitusel on põhilised põkkliited. Põkkliite (a) puhul on liiteelemendid ühes tasapinnas või mingis muus pinnas (180...135º).
Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega. Teemantlihvija Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks. Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin suudab aihe käiguga eemaldada 3 ... 6 mm paksuse kihi. Käsi-töölatid Magneesiumsulamist käsitöölatte kasutatakse pinna löplikuks viimistlemiseks, vibrolatiga tehtud töö silumiseks. Allen Engineering Corporation toodab kolme erinevat tüüpi käsi- töölatte, mis annavad betoonpinnale erineva viimistlustaseme. Lati komplekti kuulub ka reguleeritava pikkusega käepide (suurim pikkus 5,4 m), mis ühendatakse latiga liigendi abil. Käepideme keeramisega saab reguleerida lati kaldenurka.
annaabi.ee 
