elastsem kui teras, kuigi see on ka pehmem ja seda ei ole võimalik nii teravaks teha. Karbiidid titaaniumi sulamis lubavad seda kuumusega töödelda sobiva karguseni. Keraamilised noad on uskumatult kõvad ja kerged noad, tänu millele säilib nende tera teravana kuid või isegi aastaid ilma Kokku sulatatud mingi hoolduseta. Need on immuunsed korrosioonile, kuid noatera neid on võimalik teritada ainult ränikarbiid liivapaberi ja lihvkettaga. Roostevabast terasest nuga Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Knife
Keermestamine treilõikuritega: Täpseid ja suure profiiliga keermeid lõigatakse treipingis treilõikuriga, kusjuures lõikuri ettenihe on võrdne keerme tõusuga. Keermefreesimine ja –lihvimine: Keermeid freesitakse spetsiaalsete keermefreespinkidel ketasfreesidega. Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga või lihvkettaga. Freesimisega lõigatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega.
Kui detailid on välja lõigatud siis keevitatakse need detailid nurkliitega kokku. Keevitamise protsess koosneb kahest etapist. Esiteks: traageldatakse nurk ühelt poolelt 200 mm järel, mis teeb ühtekokku 7 traageldust. Teiseks: traageldamise ühtlane kokkukeevitamine. Selleks kasutatakse 3 läbimit. Enne keevitamist tuleb jälgida, et keevitatavad pinnad on puhtad roostest, rasvast õlist jne. Rooste eemaldamine toimub kas traatkettaga või lihvkettaga (võib kasutada ka liivapaberit) ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades. Keevitusparameetrid Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm Traadi diameeter: 1.0 mm Traadi etteandekiirus: 7 m/min Keevitusvool: 170 A Keevituspinge: 20 V Keevituskiirus: 40 cm/min Sulamiskiirus: 2.3 kg/h VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID
omadustega. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Ei ole vaja kasutada elektroode ega kaitsegaase. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Pinnad, kus keevisõmblus asetsema hakkab tuleb eelnevalt puhastada. Kokku keevitatakse kaks toru osa ja seega peavad nad võimalikult hästi üksteise külge sobituma. Vajadusel tuleb kokku keevitatavaid pindu enne töödelda. Samas on materjal on küllalt õhuke ja läbikeevitatavus peaks olema tagatud. Pindu saab puhastada näiteks liivapaberiga või lihvkettaga. Toorikud, mis kokku keevitatakse valmistatakse eelnevalt kasutades kas erinevaid valu- või survetehnoloogiaid. Seega tuleb ühe toru tootmiseks rakendada mitut erinevat metalli töötlemise meetodit. Keevitusparameetrite valik Punktkeevituse elektroodid valmistatakse eripronksidest või Cu-W sulamitest ja nende läbimõõdud ja kuju saab valida käsiraamatust. Elektroodide kontaktpinna läbimõõt leitakse seosest de=2t+3 mm, kus t on õhema lehtmaterjali paksus
tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri, hambalõiketööriistu jne. Pingid on varustatud ühe, kahe või enama abrasiivkettaga. Näiteks kausskettaga tööriistade tasaste tahkude teritamiseks otspinnaga ja silindrilise lihvkettaga pöördkehade teritamiseks silinderpinnaga. Joonisel 5.1.2.1 a, b on näha lauaterituspingid, mida valmistatakse erinevates modifikatsioonides pöörete arvuga 2500 - 3000 p/min ja tarbitava võimsusega 0,5 - 1,5 kW. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html Joonis 5.1.2.1 Lauaterituspingid: a - tavaline, b - teritusnurga kahepoolse seadega http://www.e-ope
kammlõikuritega. Selleks et kergendada lõiketingimusi, kasut. Suure ja väikese sammuga keermete puhul erinevaid lõikeviise. Keermefreesimine: keermeid freesitakse spetsiaalsetel keermefreespinkidel ketasfreesidega. Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga v. Lihvkettaga. Freesimisega lõigatatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Keermestamine keermestuspeaga: keermesuspäid kasut.välis ja sisekeermete lõikamiseks trei, puur, revolver ja automaatpinkidel. Keermetuspea korpusse monteeritakse prismaatilised v. Ümarad profiillõikurid, mis pärast keermelõikust eemalduvad automaatselt lõiketsoonist. Olenevalt lõikurite paigitisest ja konstruktsioonist kasut. 3 tüüpi iseavanevaid keermmestuspäid: radiaal, tangentsiaal, ümarlõikuritega.
annaabi.ee 
