Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20...60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.
Selliste materjalide töötlemisel, millel puudub kalduvus teriku kasvaja moodustumiseks, karedus ei sõltu lõikekiiruse muutusest. 30. Kuidas saab vähendada lõiketöödeldud pinnakihtide jääkpingeid? Nimetage vähemalt kolm meetodit. Jääkpingete vähenemist pinnakihis võib saavutada: - soojuse tekke intensiivsuse vähendamisega; - lõikekiiruse vähendamisega; - lõikesügavuse vähendamisega; - väiksema kõvadusega (,,pehmemate") lihvketaste ja ketta eemaletõmbamise kasutamisega lihvimisel; - rikkaliku jahutuse kasutamisega. 31. Nimetage vähemalt kolme erimeetodit materjali pinnakihi kalestamiseks. Sellisteks meetoditeks on: vibrorullimine, haavelkalestamine, temmimine (lööktihendamine), ülerullimine ja laiaksrullimine rullikute ja kuulidega, kalibreerimine, teemantsilumine, elektrokeemiline töötlemine jt. 32
põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud põlevgaasi segu põlemissoojust. abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil.
26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümarlihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. Ettenihkeliikumised – ringettenihe nt ja pikiettenihe sp – antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr sooritab lihvketas.
Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20…60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine.
45). Hambalõikamiseks kopeermeetodil kasutatakse üldotstarbelisi frees- pinke, näiteks horisontaal- või vertikaalfreespinke. Sele 2.45. Hammaste freesimine kopeermeetodil moodulfreesiga (ketasfreesiga ja sõrmfreesiga) Sele 2.48. Abrasiivlõikuriga lihvimine Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erine- vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. va kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasuta- Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi (sele 2.46), takse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, hammasrataslõikurit e. hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil
sünteetilisi abrasiive. Sünteetilise korundi lähteaineks on boksiit (Al2O3*nH20) , mis sisaldab veel SiO2, Fe2O3,TiO2 ja igaüht mitu protsenti. Sünteetilist korundi tehakse temperatuuril üle 2000oC. Kui sulaabrasiivi jahutatakse, siis teralisus sõltub jahutamise kiirusest st mida kiiremini jahutatakse seda peenemad kristallid. Sünteetilise korundi kõvadus Mohsi skaalal on 8...9. Väga hea korund saadakse, kui lisatakse tsirkooniumi 25...40%. Hea lõike- ja lihvketaste materjal. Kõvadus Mohsi skaalal on 8,6. Karborund e ränikarbiid on üks vanemaid abrasiive. Kvarsliiva kuumutamisel 2000oC juures tekib ränikarbiid, mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Kõvadus Mohsi skaalal on 9...9,7. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC
sünteetilisi abrasiive. Sünteetilise korundi lähteaineks on boksiit (Al2O3*nH20) , mis sisaldab veel SiO2, Fe2O3,TiO2 ja igaüht mitu protsenti. Sünteetilist korundi tehakse temperatuuril üle 2000oC. Kui sulaabrasiivi jahutatakse, siis teralisus sõltub jahutamise kiirusest st mida kiiremini jahutatakse seda peenemad kristallid. Sünteetilise korundi kõvadus Mohsi skaalal on 8...9. Väga hea korund saadakse, kui lisatakse tsirkooniumi 25...40%. Hea lõike- ja lihvketaste materjal. Kõvadus Mohsi skaalal on 8,6. Karborund e ränikarbiid on üks vanemaid abrasiive. Kvarsliiva kuumutamisel 2000oC juures tekib ränikarbiid, mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Kõvadus Mohsi skaalal on 9...9,7. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC
annaabi.ee 
