kirjutama valmis esimene ringi tööst (SJ, 1,2,3,KV) , ei pea oleama täiuslik ja lihvitud, siis on pilt ees ja tuleb saata esimeseks ülevaateks juhendajale. Kui esimene ring on tehtud, siis saab sama asjaga minna teisele ringile, kus kirjutab kogu asja paremaks (SJ, 1,2,3,KV), nõrgad kohad on parandatud, lihvitud. Juhendaja vaatab üle ja annab tagasiside. Lõplik ehk kolmas on viimaste vigade parandamine, iga asi läheb paremaks, lihvitumaks, süvendatumaks. 7)ajakava- panna paika tähtajad juhendajaga (juhendajale kaks nädalat töö ülevaatamiseks) 8)mis on kõige suuremad ohud 1.ohud töö tähtajaks valmimisega 2.ohud töö kvaliteedis 9)kas on soov kirjutada uurimistöö põhjal artikkel? – tahab reaalselt midagi muuta, midagi öelda ühiskonnale Millised on head koostöö eeldused juhendajaga? Distsipliin- aja planeerimine
sajandil heliloojate loomingus taas esile kirikumuusika. Loodi polüfoonilisi missatsükleid, kiriklikke motette, hümne. Kõige esinduslikumaks zanriks sai missa ordinaarimiosade tsükkel. Teiseks põhizanriks jäi motett. Nooditrükitehnika leiutamine 15-16ndal sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. Heliloojate loomingus sai tähtsaks ka ilmalik polüfooniline laul, mille kõige lihvitumaks zanriks kujunes madrigal. Kui 14-15ndal sajandil ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal siis 16ndal sajandis hakkasid need teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. 7. Renessansi kirikumuusika. Kirkumuusika tõusis esile 15ndal sajandil. Kõige olulisemaks zanriks sai tsükkel missa ordinaarimiosadest. Tekkis ka leinamissa ehk reekviem. Teiseks oluliseks vaimuliku vokaalmuusika zanriks kujunes motett. 1517.aastal naelutas munk Martin Luther
Aristoteles mõjutas keskaja filosoofiat ning varauusaja koolifilosoofiat (ka Eestis). Platoni mõju ilmus hiljem, kui muututi Aristotelese filosoofia suhtes kriitilisemaks. Hellenismi periood (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): komöödia ja õpetatud luule Keskuseks oli Aleksandria tänapäeva Põhja-Aafrikas. Oluliseks sai komöödia, mille peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks. Tähelepanu pöörati välisele vormile ning seoses Aleksandria raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul
annaabi.ee 
