Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom, nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest.
elemente. Seo kinni jalanõude paelad. 3. Ära jäta seadistamisvahendeid (võtmeid) tööriista külge, va. juhul, kui selleks on loodud spetsiaalsed hoiupesad. Võtmed võivad käivitamisel tsentrifugaaljõu tõttu minema lennata. 4. Hoidu töö ajal keha kontaktist maandatud esemetega (näit veetorud, maandatud kodumasinad), kuna siis on suurem elektrilöögi oht. 5. Väldi elektritööriista kokkupuudet veega. 6. Veendu, et toitejuhtmel pole vigastusi. 7. Tarvikute (lõiketerade, puuride, lihvimisketaste jne) kasutamisel vali sobiv pöörlemiskiirus ja materjal. Liiga suur töökiirus põhjustab lõiketerade ülekuumenemist , millest annab märku lõiketerale tekkiv sinakas värvitoon. Sellistel teradel kaovad head lõikeomadused. 8. Hoia tööriista mõlema käega. Kinnita võimalusel alati töödeldav materjal, nii saab tööriista mõlema käega juhtida. 9. Enne tööriista ühendamist vooluvõrku veendu, et käivituslüliti poleks tööasendis. 10
Hapetega ta ei reageeri (välja arvatud vesinikfluoriidhappega), kuid leelistega kulgeb reaktsioon kergesti, eraldub vesinik ja moodustub ränihappe sool--silikaat: Si+4KOH=K4SiO4+2H2 Kõrgemal temperatuuril põleb räni ränidioksiidiks: Si+O2=SiO2 Süsinikuga moodustab räni ränikarbiidi (SiC), mida nimetatakse karborundiks. Viimast toodetakse liiva ja söe segust elektriahjus: SiO2+3C=SiC+2CO Karborundi suure kõvaduse tõttu kasutatakse teda lihvimisketaste ja luiskude valmistamiseks. Väga kõrgel temperatuuril ühineb räni vesinikuga,moodustades silaane ehk ränivesinikke: Si+2H2=SiH4 3. Ränidioksiid--SiO2. SiO2 leidub looduses peamiselt kvartsina, mis on paljude kivimite, näiteks graniidi koostisosaks. Ka liiv koosneb peenikestest kvartsiterakestest. Puhast liiva rakendatakse koos sooda ja lubjaga klaasi tootmiseks. Kui sulatada elektriahjudes ainult raskesti sulavat ränidioksiidi, siis saadakse nn.kvartsklaas
annaabi.ee 
