Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). TAANI INTERREGNUM 1332-40: Pärast Valdemar II oli riigis jätkuvalt suurenenud aadliku võim, riigiasjade üle otsustavaks institutsiooniks oli saanud DANHOF (aadlike omavalitsus) ning asi
Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu. Korraldas mitu ristiretke polaabi slaavlaste vastu. Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg. Korraldas 1206 sõjakäigu
Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku kirik sihiks kogu Skandinaavia ristiusustamise. Selleks saadeti sinna mitmeid misjonäre (tuntuim neist saksa piiskop Ansgar). Esimestena võtsid tavaliselt ristiusu vastu kuningad ja nende lähemad sugulased. Lihtviikingid suhtusid uude usku küllalt ükskõikselt (surivoodil, igaks juhuks). Võitlus paganluse ja kristluse vahel kestis sajandeid. Lõpuks jäi võitjaks ristiusk (1104 Lundi peapiiskopkond, hõlmas kogu Skandinaavia. Rajati ristiusu kirikud). Taani Valdemar I (Suur) Taani kuningas 1157-82. Tugevdas pärast sisevõitlusi kiriku abiga kuningavõimu. Korraldas mitu ristiretke (meretsi ja maal) polaabi slaavlaste vastu. Valdemar II (Võitja) Taani kuningas 1202-41, Valdemar I poeg
annaabi.ee 
