Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer Valk- proteiin, mis koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Lihtvalk- ehitatud ainult aminohapetest lähtuvalt Liitvalk- esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline osa Denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub Monomeer- madalmolekulaarne ühend, mis osaleb polümeerisatsiooni reaktsioonis Polümeer- suure molekulmassiga aine, mille molekul koosneb kovalentsede sidemete seotud korduvatest rühmitustest Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel
peptiidsidemeks. Kaks aminohapet moodustavad dipeptiidi, kolm tripeptiidi. Kui üle kümne siis polüpeptiidid. Peptiidsidemega ühinenenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim peptiidahelaks. Kaheks kuni kümnest aminohappejäägist koosnevaid peptiide nim oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui
a) Fibrillaarsed valgud ehk skleroproteiinid- lahustumatud loomsed valgud tugi- ja kattekudedes elastsed ja mehhaaniliselt vastupidavad b) Globullaarsed valgud- vees või etanoolis lahustuvad. Lahustuvuse järgi jagatakse albumiinid, globuliinid, prolamiinid, gluteliinid, protamiinid, histoonid. Funktsioonide järgi ansüümid, O2 transportijad, harmoonid, toksiinid, antikehad. Liitvalgud e proteiidid (sisaldavad peale lihtvalgulise osa mitte valgulist täiendavat rühma e prosteetilist rühma, mille järgi klassifitseeritakse: lipoproteiidid (+lipiidid), fosfoproteiidid (+ H3PO4), kromoproteiidid (prosteetiline rühm annab värvuse, nt hemoglobiin ja klorofüll). Valkude funktsioonid: 1) Eluprotsesside katalüüsimine (ensüümid) ja reguleerimine (hormoonid). 2) Keemilise energia transformeerimin muudeks energialiikideks (valkude lõhustumine) 3) Struktuuride loomine (eituslik funktsioon).
Kõik polüpeptiidid on kindlasti polüamiidid. Valgud ehk proteiinid koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Aminohappejääkide arv valgumolekulis ulatub sadadesse ja isegi tuhandeisse, kuid ühes polüpeptiidahelas on harva üle saja aminohappejäägi. Valkude molaarmass asetseb piirides 104 6 x 107. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteetiline rühm. Valkude struktuuri ja valkude funktsioone elusorganismides on põhjalikult käsitletud bioloogias. 4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks
jt) katmisel. · Valgud (proteiinid) Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille aminohapped on peptiidsidemetega (-CO-NH-) seotud pikkadeks ahelateks. Valgud on elusorganismide põhikomponendid. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt). Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt. Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate aminohapete kindel kogum ja nende protsendiline koostis. Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures
annaabi.ee 
