mõjuvate koormuste vastuvõtmiseks. Mehaaniliste liidetega postid Arvutatakse samuti kui monoliitseid vardaid survele või survele koos paindega, rakendades deformatiivsust arvestavaid tegureid. Normides käsitletavad mehaaniliste liidetega postide ristlõiked on analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. Postid võivad endast kujutada ka üsna keeruka kujuga liitstruktuure nagu Bad Dürrheimi soolase veega ujulas. Talad Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest.Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur.Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel.
analoogsed mehaaniliste liidetega talade korral vaadeldutega. MASSIIVSED ELEMENDID Kui väiksemates puitehitistes piisab näiteks karkassi jäigestamiseks postidele kinnitatavast plaatmaterjalist ja vahelaes paiknevad talad suhteliselt hõredalt, siis suuremates ehitistes on vaja massiivsemaid ja jäigemaid plaate. Massiivelemendiks sobib näiteks spoonliimpuit ja mitmesugused laudadest või prussidest koostatud plaadid. TALAD Lihttalad silded kuni 30 m Kôige lihtsam konstruktsioonisüsteem koosneb postidest ja nendele liigendina toetuvatest taladest. Lihttala sillet piirab suhteliselt suur läbipaine. Lihttalasid on lihtsam valmistada ja kerge paigaldada, kuid puidu kulu on suhteliselt suur. Muutuva kõrgusega talade ristlõike laius on soovitav võtta minimaalne lähtudes paneelide toetuspikkusest. Tala kõrgus toel määratakse lähtudes põikjõust toel. Liittalad
1 γi = 2 π ⋅ Ei ⋅ Ai ⋅ si 1+ kus i = 1 ja i = 3 Ki ⋅ L2 γ2 = 1 Ei = E0,05 – kandepiirseisundis Ei = E0,mean – kasutuspiirseisundis Ai = bi·hi Ii = bi·hi/12 ai = vöö või seina raskuskeskme kaugus paindeteljest (0-joonest) Ki = Kser,j kasutuspiirseisundis, Ku,j kandepiirseisundis L = tala sille, talad on lihttalad avaga L. Jätkuvtaladel võib L võtta võrdseks 0,8 ava- ja konsooltaladel võrdseks kahekordse konsooli pikkusega si = kinnituselementide samm. Kui sidemete pikivahe muutub koos nihkejõuga vahemikus smin ja smax (≤ 4smin) ebaühtlaselt, siis võib kasutada sef efektiivse väärtusena s ef = 0,75s min + 0,25s max Keskmised surve- ja tõmbepinged M ⋅ γ i ⋅ E i ⋅ a i fi ,c ,d ( surve ) σ i ,d = ≤
Levinumad ristlõiked: - I-talad; - HQ-talad (uuem nimetus WQ-talad); - kastprofiilid; - toruprofiilid; - U-profiilid. Joon. 8.1: Tüüpiline WQ-tala ristlõige Valmistusviisilt jaotatakse - valtsitud talad; - keevitatud talad. Arvutusskeemilt: - lihttalad; - liigendtalad; - jätkuvtalad. Taladest moodustatakse sageli talade süsteeme e. talastikke. Talastikud jagunevad järgmiselt: o lihtne talastik (paralleelsed talad); o normaalne talastik (peatalad + laetalad); o kombineeritud talastik (peatalad + abitalad + laetalad). Teras 1 91 Joon. 8.2: Lihtne, normaalne ja kombineeritud talastik