· ruumiline · kultuuriline Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Websteri kriitika on seotud peamiselt probleemiga, et sellise valitsusstatistika uurimise taga on palju subjektiivseid ja tõlgenduslikke kategooriaid. Teiseks probleemiks on see, et on raske eristada, millised majanduse kategooriad on infoühiskonna jaoks kesksemad. Sarnaselt kordub küsimus osakaalust millal on infomajanduse osakaal piisav? 18
Websteri kriitiline küsimus: kui palju arvuteid ja juhtmeid me vajame, et saaks rääkida infoühiskonnast? Kuidas mõõta IT levimise määra ja milline on see murdepunkt, millest edasi on tegemist infoühiskonnaga? Teine pool Websteri kriitikast on seotud tehnoloogilise aspekti ületähtsustamisega. Webster esitab sotsiaalsest konstruktivismist lähtuva küsimuse, mille fookuses on probleem, et selline tehnoloogia mõju ületähtsustamine viib paratamatu lihtsustamiseni ning sotsiaalse maailma defineerimiseni mittesotsiaalse fenomeni kaudu. Infoühiskond majanduse kaudu Selline lähenemine rõhutab, et muutust ühiskonnas on võimalik näha infomajanduse osakaalu kaudu ühiskonnas. Majanduses saavutavad osakaalu informatsioonitööstus ja informatsioonimajandus. Infotööstust on teoreetikud rühmitanud erinevalt, sest infoühiskonna eristamise korral infotööstuse kaudu tuleb esmalt määratleda see, millised majanduse osad moodustavad infomajanduse
Lugeja muutub kaasautoriks. Hermeneutiline mõistmine on täielikum autori enda mõistmisest. Lugeja või kriitik asub autorist kõrgemal tasandil. Dilthey näitab ka, et loogilis- metafüüsilised süsteemid ei sobi vaimuelu tõlgendamiseks, kuna matavad selle individuaalsuse. 19. sajandi algul tõuseb prantsuse materialistlik ajalooteadus. Saksamaal on ajalooline teadmine seotud erinevate mentaalsuste uurimisega. Vaimuelu uurimine pole võimalik loodusteaduste meetodite abil, sest ta viib lihtsustamiseni, sest põhineb põhjuse-tagajärje seadustele. Hilisemates töödes keskendub Dilthey ajastu peegeldumisele üksikutes tekstides. Vaimuteaduste valdkond on Diltheyl väga lai. Need teadused ei uuri mitte ainult individuaalse mõtlemise iseärasusi, vaid ka ajastu mõtlemise iseärasusi. Õiguse uurimine keeldude- käskude struktuurina. Mentaalsuse uurimine. Dilthey ei varjanudki oma lähenemis- viisi subjektiivsust, sest ta esindas ju oma ajastut. Uurija ja tema uuritava objekti
annaabi.ee 
