KÜSIMUSED 1. Paku välja mõni teine variant testimaks sarnast assimilatsioonihüpoteesi? Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Miks kasutasid eksperimentaatorid kahte sõltuvat mõõtmist? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4
erinevused nende vahel. Osaliselt on üles võetud ka see, et erinevused nende ka mõiste vahel on pigem vaaternurgas kui sisulises pooles. Päris mitu lehekülge teksti oli epistemoloogilisest ja metoodilisest lähtepunktist vaadatuna. Teoreetilisete erinevuste osana oli välja toodud see, et ,,kliima" algatas Kurt Lewin 1951 aastal ja et kultuuriline külg sai alguse Mead'iga 1934 ja seda arendasid edasi Berger ja Luckmann 1966 aastal. Jällegi oli asja lihtsustamas tabel, kus peamised erinevused välja toodud olid. Edasi räägitakse asjakohaselt sotsiaalsest protesessist ja selle evulutsioonist organisatsioonilises kultuuri kontekstis. Juttu on juhtimise ideoloogiast (The Ideology of Managerialism) ja ja arutletakse kui usaldusväärsed on uurimis-meetodid. Püütakse selgeks saada kui elujõulised nad on, sest legitmiimselt, leiab autor, et suurt vahet uurimismeetoditel ei ole. Viimaseks on kokkuvõte, mis eriti lühike ei olnud
KÜSIMUSED 1. Miks on oluline eksperimentaalse uurimuse andmete lisamine andmetele,mis on saadud korrelatsioonilise uurimuse käigus? Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist 2.Mis suhted on antud uurimusel varasemate korrelatsiooniliste uurimustega? Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel 3. Aruta, millisel moel on iga uurimus ja eksperiment kasutanud transpositsiooni või eksperimentaalset realismi või mõlemit? Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne 4. Mis arvad, kas osalemise tasustamine andis mingit effekti tulemustele? Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga
annaabi.ee 
