2006 Peagi RK menetlusse täiendusettepanek teistmisaluse muutus. Ka halduskohtumenetluses kavandatakse PS-järelvalve kohtumenetluses tehtus kohtuotsust sisse viia teistmisalusena, analoogiline tsiviilkohtumenetlusega. Teema 3: Riigiõiguse allikad RÕ allikatena käsitletakse neid kohti, kust otsida RÕ norme. Kõige olulisemaks allikaks on konstitutsioon, mida käsitleti eelmises teemas. §1 seadused Seadustest kõneldes eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja nn lihtseadusi. K-listes seadustest kõneldakse 2 tähenduses: 1) ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgema juriidilise jõuga seadusest koosnevat kontsitutsiooninormi, nt Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3 seadusest (valitsemise korra instrument, pressivabaduse akt ja troon). 2) Teises tähenduses on K-lised seadused, sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad K-i ja lihtseaduste vahel. St et lihtseadus peab oema kooskõlas K-lise seadusega ja viimane konstitutsiooniga
ei revideerita või revideeritakse ainult kaebuse esitaja suhtes ja kohtu veel olemata kohtuotsuste suhtes. 21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust. Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii
Romaani õ.süst-is (Prants.) kasutatakse mõistet "orgaaniline seadus". Need seadused reguleerivad mõnede riigiorganite staatust, näiteks konstitutsiooninõukogu staatus, parlamendi kodade volituste kestus, liikmete arv ja tasud. Kokku on orgaaniliste seaduste jaoks umbes 20 valdkonda. Konstitutsioonilistest seadustest nad ei erine, lihtsalt on tegu romaani/prantsuse õigussüsteemi erineva terminikasutusega. Konstitutsiooniliste seaduste kõrval eristatakse Eestis niinimetatud lihtseadusi, mida pole nimetatud §104-s. Neid saab vastu võtta Riigikogu poolthäälte enamusega. Sellisteks on näiteks välissuhtlemisseadus, koosolekute seadus, alaealiste mõjutusvahendite seadus. III. täitevvõimu aktid, mis sisaldavad riigiõiguse norme. Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus ja selle allstruktuurid, vaid ka riigipea. Valitsuse üldakte nimetatakse erialakirjanduses harilikult määrusteks. (Üldaktiks ehk normatiivaktiks nimetatakse
seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
annaabi.ee 
