Taoliste programmide kohta öeldakse, et nad toetavad graafikat. Näiteks uuemad tekstitöötlusprogrammid toetavad graafikat, sest nad võimaldavad joonistada ja importida pilte. Graafikaprogramme, millega saab nii ise pilte joonistada kui valmistehtud pilte redigeerida, on olemas tohutul hulgal. Oma olemuselt jagunevad nad kindla suunitluse alusel - on rastergraafika programmid, on vektorgraafika programmid ja on programmid, mis võimaldavad mõlemat graafikat luua. Kõige lihtsakoelisematest võiks ehk nimetada Microsoft Windowsiga kaasatulevat Paint programmi, millega töötavad peamiselt arvutiga esimest tutvust tegevad inimesed. Need, kellel on vähegi rohkem kogemusi oskavad esitada graafikaprogrammile suuremaid nõudmisi ja seega tuleb asuda paremate graafikaprogrammide otsinguile. Tuntuimatest ja enamkasutatavatest programmidest võiks nimetada rastergraafika puhul Adobe Photoshopi ja Corel Photopainti; vektorgaafika puhul Adobe Illustratorit ja Corel Drawd. Failiformaadid
inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika. Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia". 1926. aastal loodi Tallinna Töölisteater ning tema repertuaar koosnes põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Tartu "Vanemuine" põdes pärast K.Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" ja Draamatearti tasemele. Samal ajal arenes ka rahvuslik filmikunst. 1922. aastal loodi Eesti Spordi Keskliit. 1934. ja 1938. aastal toimusid Eesti Mängud spordipeod, mis propageeris kehakultuuri. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920. Aastate algupoolel suundade paljusus, lahtiütlemine senisest lavastuslikest põhimõtetest, julge eksperimenteerimine. Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tallinna Töölisteater loodi 1926. a. ning tema repertuaar koosneb põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. Provintsis oli teatrielu märksa tagasihoidlikum. Tartu "Vanemuine" põdes pärast Karl Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" või Draamateatri tasemele. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit
annaabi.ee 
