mugandusi o näideti tegelased olid kreeklased keda oli lihtne ära tunda mis tegi etenduse jälgimise kergemaks o tegelased rääkisid lopsakat kõnekeelt milles esines kohati ka sündsusetut kõnepruuki o ka süeed kajastasid igapäevases elus esinduvaid koomilisi olukordi · vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks · dialoog muutus veelgi lihtsakoelisemaks ning lõpuks asendusid lihtsalt labastel estidel põhinev lihtsakoeline nali · kuna see ei rahuldanud pealtvaatajaid hakkasid lõpuks näitekirjanikud avaldama etendusi vaid lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero · poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada · palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile
kasutamine, aga ka kõne ettelugemine põhjendatud. Rohkearvulise auditooriumi ees kõneledes on ärevus ja erutus paratamatud. Ka hoolega päheopitud kõne voib sellises olukorras kergesti ununeda või segamini minna. Seetõttu on mõistetav, kui kooli lõpuaktusel on esineja kõne eelnevalt valmis kirjutanud ning loeb selle ette. See on parem kui kõnet peast esitades või ainult märksõnu kasutades vigu voi ülipikki pause teha. Kõnet peast esitades on oht muutuda lihtsakoelisemaks või takerduda varem puudlikult lihvitud sõnastusse - nii jääb loodetud tulemus saavutamata. Kui kõneleja on eelnevalt otsinud huvitavaid ja kauneid kujundeid, sättinud need täiuslikesse lausetesse, lihvinud stiili, siis peab ta sellise kõne paratamatult ette lugema, muidu läheb osa tekstist kaduma. Samas tuleb arvestada seda, et etteloetud teksti on keerulisem jälgida ning kontakt publikuga nõrgeneb oluliselt.
See halvendas kirjanike majanduslikku olukorda, sest ka riiklikud toetused kadusid. 1994. a taasloodi Eesti Kultuurkapital. Antakse välja Tuglase novelliauhinda, Betti Alveri debüüdiauhinda jm. 1990. a likvideeriti Eesti NSV Glavlit ja koos sellega kadus eeltsensuur lõplikult. Kuna ühiskond oli vabanenud, kadus kirjanikel vajadus peita sõnumit ridade vahele, see tekitas 1990. aastate algul omamoodi tühimiku ja mõjus teoste kunstilisele tasemele. Kirjandus muutus lihtsakoelisemaks. Tohutult suurenes meelelahutusliku kirjanduse osakaal ja seda eriti tõlkekirjanduse osas. Kuigi erinevat kirjandust on rohkem kui kunagi varem, on lugejaskond vähenenud. 1986. a hakkas ilmuma kirjandusajakiri Vikerkaar, edasi ilmus Looming. Tekkis hulk erakirjastusi (Tänapäev, Ilmamaa, Varrak, Tuum jpt). Hakati välja andma kõrgkultuurilisi esseistlikke ja filosoofilisi sarju (Ilmamaa "Eesti mõttelugu", "Avatud Eesti raamat"). Kõige kiiremini toimusid luulemuutused. 1980
annaabi.ee 
