Kaks kooskäimise võimalust: kõrts ja kirik Kõrts oli omamoodi klubi --- tähtsad uudised, kokkulepped sulastega, võimalus lõõgastuda Viinaköögid – viljast viina põletamine - tulus ära mõisnikele Talurahva riietus Igal kihelkonnal omad riided – rahvarõivad Kõik tehti käsitsi ja kodus erilise hoolega Pidulikud riided ehk seisuriided --- pärandati hoolega Käimise riided ehk käimariided Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib - ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt - leiba peeti pühaks - “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna) Leiva kõrvale soolasilk Kört – poolvedel jahusupp Naeris – eestlaste “kartul” Tangu- ja jahupuder Liha söödi harva Rüüpamiseks oli kali ja hapupiim, kevaditi ka kasemahl Pidupäevaks valmistati õlut Söömiskombed
Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine) Buzet (toodab peamiselt punaseid veine, viinamarjasordid praktiliselt samad mis bordooveinidel Madiran (pakub võimsaid veine tanniinest Tannat viinarmajast) Cotes de Gascogne (toodetakse odavaid ja häid värskeid valgeid veine, eriti õnnestunud on mõni Sauvignon Blanc)
teda väga.) Süzee on võetud Itaalia renessansi novellidest, kuid suudab neist kujundada 5-vaatuselised komöödiad. Tegelaste kõne. "Veneetsia kaupmees" on natuke tõsisem teistest näidenditest. Täiel määral on kujutatud ajastu ühiskondlikku ja ka rassilist vastuolu. Peategelane on Shylock. Shakespeare'i tegelased pole tüüptegelased. (Lope de Vega (hispaania rahvusteatri rajaja, temalt on säilinud umbes 500 näidendit, tegelased oli tunduvalt lihtsakoelisemad, tegelased ei jää nii hästi meelde) oli tema kaasaegne, kuid tal oli Vega ees edumaa(?)). Shylock on liigkasuvõtja, vahel isegi julm, kuid samas teisalt on ta tollaste eelarvamuste ohver, tema peale vaadatakse põlastusega, polnud kristlane, oli teist rassi (vist.. jah! Juut oli). Shakespeare teeb nii, et ei ole sege, mis on tema enda arvamus ja mis on väljamõeldis. (Interlitteraria eestis ilmuv kogu). Jääb
annaabi.ee 
