suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma ebaselgete keerukate elementideta, ilma, et teos igavaks muutuks või liiga lihtsakoeliseks. Tegelased on täis elu ja kirge, nad on elegantsed ning erinevate karakteritega. Enim meeldisid mulle esiplaanile toodud massi-ja tantsustseenid, mis olid tõeliselt võimsad. Koreograaf on väga meeldivalt kokku pannud balletitrupi, mis on täpselt sünkroonne ning mis hästi sobib muusikasse. Huvitavad olid ka muusikalis kasutatud stiilipuhtad ajastukohased kostüümid ja valguse mäng. Peategelase Evita osatäitja Maarja-Liis Ilus sobis ideaalselt oma rolli. Ta oli
Empirism või ratsionalism? Juba pealkirjast lähtuvalt võime väita, et need kaks suunda on vastandid. Need oleks justkui loodud just üksteisega pidevas ahelas olles. Nagu olekski üritatud luua täielikke vastandeid. Hoolimata totaalsest vastandlikkusest, tõmbuvad need kaks kohast, kus käsitletakse inimese olemust ja mõtteid, mitte nii väga nende maailmavaatlikke omadusi. Empirism pühendub oma olemuses inimese tunnetele ja emotsioonidele. Sellele, kuidas inimene mingis olukorras käitub ja mida sellest õpib. Kuidas salvestab ta mingid antud olukorrad oma olemusse ja hiljem kogutud kogemusi-tundmusi kasutab. Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Samas aga ei puuduta see suund ainult isiklikku kogemust millegi teada saamisel. Sageli me hoopis tugineme ühiskonnas kujunenud üldveendumusele. Empirism rõhutab, et just nimelt lõppkokkuvõttes pärinevad teadmised tegeliku maailma kohta kogemustest. E...
ja detaili vahel. Võib-olla on selline side ja tasakaal universumi osa? Ornament 20. sajandi alguses defineeris modernism ornamendi maitsetuseks. Oma töös "Ornament and Crime" (1910) kirjutab Adolf Loos, et ornament kaotas oma orgaanilse tähenduse meie kultuuri jaoks, ja seetõttu ei ole see enam kultuuri väljendusvahend6. Siiamaani nõustuvad mõned inimesed sellega, et hea maitse märgiks on dekoreerimata ese. Ornament muutus liialduseks, põhjuseta kergemeelsuseks ja lihtsakoeliseks dekoratsiooniks7. Modernismi suhe ornamenti rajas puhta vormi ideoloogia, arvati, et ornament transformeerib radikaalselt vormi, objekti või eset ja seepärast kaovad algne idee ja selle väärtus. Selle ,,moraalse" mõtte tulemuseks on ehte määratlemise muutmine. Ehe muutus samuti liigseks, marginaalseks, dekoratiivseks ja ilutsevaks. Selline idee on aktuaalne isegi täna. Liesbeth den Besten kirjutab raamatus "On Jewellery. A compendium of international
eelkõige sellest, et see tõstis järjekindlalt esile rahvuslikke ideaale ning rahvuse ja emakeele huvide kaitsmine oli romantikute esmaseid ülesandeid. Eesti romantismis puuduvad selle kirjandusvoolu äärmuslikud suunad, samuti ei kaldunud meie romantikud süngesse pessimismis. Noore rahvuse elutunnetust kajastades on eesti romantism üldiselt optimistlik, kuigi meenutab sageli rahva rasket minevikku. Eesti romantismi kujundussüsteem ja väljenduslaad jäi võrdlemisi lihtsakoeliseks ja rahvalähedaseks. Eesti romantilises kirjanduses avaldub rahvuse põhjamaine tagasihoidlikkus ja kainus. + küsimus nr 25. b) realistliku proosa poeetika E. Vilde ja/või E. Peterson-Särgava näitel Realistlik esteetika Tekib 1830. a Euroopas, mille põhiline võte on see, et kirjanikud loobusid väljamõeldisest ja kujutasid reaalset elu. Eesmärk: 1. kujutada või kirjeldada tegelikkust- tähendab seda, et igal kirjanikul on omad vahendid,
intensiivsed ja konstantsed. -Otsused võetakse vastu kompromissi ja konsensuse alusel. -Interaktsioonid segmentide vahel võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed arvestades solidaarsuse tõstmist Antud mudelist tulenevalt võib EL-i pidada sümbioosiks – ühiseks sõltuvuseks –osalevate segmentide vahel (liikmesriigid) ning consociationi kollektiivsuse (EL struktuur ja raamistik) vahel. Mitmetasandiline valitsemine Paljud peavad riigikeskset lähenemist liiga lihtsakoeliseks ning sellest tulenevalt on loodud teisi uusi kontseptsioone. Üheks neist on mitmetasandiline valitsemine, EL mitmetasandilise valitsemise mudeli keskmeks on: -Otsustetegemise kompetentse peetakse asuvat mitte ainult rahvuslike valitsuste tasemel vaid ka teistel tasanditel. Tähtsaimaks on EL rahvusülene tasand, kus EL-i institutsioonid rakendavad iseseisvat mõju poliitika protsessidele ja tulemustele. Samuti arvestatakse palju liikmesriikide sub-rahvusliku tasandiga, kus