· Põlula- Meriforell, jõeforell, lõhe (Kunda jõe ääres) · Härjanurme- Siig, koha · Ilmatsalu- Haug, linask · Haaslava- Haug, tõugjas, linask, koha 7. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid, olukord Eestis. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades -need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhuasustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide suurusjaotus selles on sarnased loodusliku populatsiooni omale
gruppi, iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga. Kaks esimest numbrit jäätmete päritolu ning järgmised täpsustavad jäätmeid - Jäätmeseadus (2004) - Eesmärgiks jäätmete tekkimise vältimine, nende hulga vähendamine, keskkonnasõbralike toodete kavandamine Jäätmed on kõik esemed või ained, mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata või millele ei leita edasist kasutust. Lihtsaimalt võib jäätmed jagada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Muu liigituse aluseks võivad olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad, jäätmete kasutusviis (põletamine, taaskasutus, kompostitav, prügilasse ladustatav) ning materjal või keemiline koostis (orgaaniline või mineraalne). Töötlemise või kasutamise järgi võib jäätmed jagada olme- ja segamajandusjäätmeteks, tootmisjäätmeteks, ohtlikeks
jaoks. Eestis on selliseid tihedaid vähipopulatsioone aga vähe ja nende harvendamiseks asustusmaterjali püüke veel ei tehta. Seda oleks aga teatud juhtudel vaja teha ka meil ja see annaks head asustusmaterjali vähikasvatuse arendamiseks. Loodusliku toitumisreziimiga tiigid (edaspidi loodustoidutiigid). Loodustoidutiikides kasvatatakse vähke tiigi looduslikul toidubaasil, loodusliku temperatuuri juures ja võimalikult looduslähedastes oludes. Asja lihtsaimalt seletades - need on maasse kaevatud või vooluveekogu paisutamise abil rajatud pinnasetiigid, kuhu 29 asustatakse vähid. Sinna võib asustada suguvähke või erivanuselisi vähipoegi. Kuna aastate vahelised erinevused vähkide ellujäämuses on suured, on soovitav positiivse tulemuse kindlustamiseks asustamist mitmel aastal korrata. Vähid kasvavad ja paljunevad, moodustades tiigis isetaastuva asurkonna. Asurkonna tihedus ja vähkide
annaabi.ee 
