50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised. Serv teravsaagjas. Võrse keskosa lumivalge. 51) Symphoricarpos albus - harilik lumimari Lehed ovaalsed/laimunajad. Paljas. Lühikese rootsuga. Võib esineda ebakorrapäraseid sisselõikeid, sügavaid hõlmasid. 52) Betula pendula arukask Lehed kolmnurksed/rombjad. Teravneva pika tipuga. Serv kahelisaagjas. Paljas. 53) Betula pubescens sookask Lehed munajad/laimunajad. Serv lihtsaagjas. Roodude nurkades ja allküljel karvatutid. Noortel puudel leht südaja alusega, lehetipp tömpjas, leht tervenisti karvane. 54) Betula fruticosa - madal kask Lehed ovaalsed/ümarmunajad. Serv täkilisaagjas. Lehe pikkus suurem laiusest. 55) Betula nana vaevakask Lehed laius suurem pikkusest. Umbes 5 sendise laiune. 56) Alnus glutinosa sanglepp Lehed äraspidi munajad/lai ovaalsed. Tipp võib olla tömpjas. Serv kahelisaagjas.
Vili on kahe laia tiivaga pähklike. Täiesti külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel puuliik. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Puitu kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstus. Sookask Betula pubescens Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Puitu kasutatakse samuti nagu arukasel, kuid kuna tüved on peenemad ja kõveramad, siis puit ebakvaliteetsem kui arukasel. Sanglepp ehke must lepp Alnus glutinosa Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene.
Mullastiku suhtes üldiselt vähenõudlik, eelistab värskeid ja kergeid liivsavimuldi. Ei talu kõrget põhjavett. Juurestik tugev, küllaltki tormikindel. Noores eas kiirekasvuline. Võib saada 150a vanaks. Puit on tugev, heade tehniliste omadustega, elastne, läikiv, hästi poleeritav, tihe. Sookask Betula pubescens Tavaliselt kuni 20m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Seemned valmivas suve lõpul. Uueneb nii seemnetest kui kännuvõsust. Aeglasema kasvuga kui arukask. Levib soostuvatel ja soomuldadel. Arukasest varjutaluvam, külmakindel. Puit ebakvaliteetsem kui arukasel peenema ja kõverama tüve tõttu. Sanglepp e must lepp Alnus glutinosa Kuni 30m kõrge puu. Koor tumeruun, vanemas eas moodustub paks tume korp
Hall lepp e. valge lepp - Alnus incana Arukask Betula pendula Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti Tavaliselt 15 m, harvem -25 m kõrge puu. Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis pungad. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 Järvseljal (28m). aga umbes 15 sissetoodud liiki. laiad. Noored lehed karvased, vanematel Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask lehtedel karvad vaid lehe allküljel, moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades
põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula pendula var. Carelica) i lusa mustriga puit. Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. Sookask (Betula pubescens) Tavaliselt kuhi 20 m kõrge. Koor ka vanemas eas peaaegu juurekaelani valge, ilma korbata. Võrsed tihedalt hallkarvased, samuti pungad. Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 laiad. Noored lehed karvased, vanematel lehtedel karvad vaid lehe allküljel, külgroodude nurkades. Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii seemnetest kui ka vegetatiivselt (kännuvõsust). Levinud Euroopa ja Aasia põhjaosas. Kasvab peamiselt kas puhtpuistuna või segus kuuse ja männiga
annaabi.ee 
