kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka tähendus iseäralik, korrapäratu. See iseloomustabki barokkkunsti. Pööratakse rohkem tähelepanu meelelisele maaimale, kõik on ülepaisutatud, detailirohke, lopsakas, maaliline. Hakkab muutuma ka looduslähedasemaks. On lähemal lihtrahvale (sp mõnikord kutsutakse lihtrahvalikuks kunstistiiliks). Baroklikke elemente on väga paljude maade rahvariietes kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks
tõi kaasa põhjalikke muudatusi lauseõpetuses. Kirjakeele ja kõnekeele kujude lahknemine oli suuresti hõlbustatud igasuguse massmeedia puuduse tõttu sellel perioodil nagu ka üldise hariduse puudus ja põlisrahva keelte mõju Rooma impeeriumi provintsides. Aastaks 600 pKr olid need kaks keele vormi nii eristatavad, et harimata inimesed ei saanud kirjakeelest enam aru. Samal ajal, kui kirjakeel säilitas originaalse ladina keele nimetuse, peeti suulist väljendusviisi mitmete poolt lihtrahvalikuks ladina keeleks (nõnda rõhutades slängikallakut, siiski sellist terminit kasutatakse tihitpeale kitsamas mõistes, et määrata lääne keeledialekte). Lingua Romana Rustica ehk maarahva romaani keel, rõhutab sealjuures ka piirkonnalist eripära või lihtsalt Lingua Romana, mis tähendab, et see oli Rooma elanike keel aastast 212. Väljend romaani oli tuletatud ladina keelsest väljendist romanice-arutelu (rääkima Rooma moodi)
kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad), suleti enamik kloostreid, vähendati vaimulike arvu, kirikumaad võõrandati, kirik lahutati riigist (riik muutus ilmalikuks), kirik jäeti välja riigieelarvest, dekristianiseerimine f) Eluolu muutmiseks kaotati teietamine ning igasugused tiitlid, asendati kristlik kalender revolutsioonikalendriga, hääbus toretsev rõivastusmood, riietus muutus lihtrahvalikuks, ühine mõõtühikute süsteem, moraalinormide muutumine, tähtsustati igapäevaelus patriotismi 2. Kas pooldad kõiki Suure Prantsuse revolutsiooni aegseid ettevõtmisi? Leia nii poolt kui ka vastuargumente: POOLT: Suurte muutuste nimel, et ühiskonda paremaks muuta, on lubatud ka vägivald, terror, rüüstamised. Kui poleks nii kindlakäeliselt tegutsetud, poleks positiivseid muudatusi saavutatud. VASTU: Osa ettevõtmisi nagu näiteks feodaalpärandi vastu võitlemist oleks võinud
annaabi.ee 
